Kristina Kallas ütles, et tema postkast on täitunud ebameeldivate ja ebasündsa sisuga kirjadest siis, kui ta mõnel poliitiliselt vastuolulisel teemal meedias esinenud on. Ta on nende saatjaid seni ignoreerinud, vastuse on saanud üksnes hästi argumenteeritud kirjad, isegi kui need on esialgu toonilt kurjad olnud.

Samas leiab Kallas, et neid kirju tuleb avalikkusele näidata ja neist rääkida.

"Nende hoog läheb aina suuremaks, karistamatuse tunne läheb järjest hullemaks. See piir on tõmmatud juba väga kaugele," täheldas Kallas. "Neilt inimestelt tuleb anonüümsus ära võtta, see loodetavasti mõjub."

Ta tõdes, et naistele adresseeritud sõimukirjad on enamasti seksuaalse alatooniga või välimust kritiseerivad.

"Arvatakse, et sellega on võmalus naist valusalt haavata, kui midagi tema välimuse kohta öelda," ütles Kallas.

Ta kirjeldas, et tunne, mis teda selliseid kirju saades valdab, on väga rusuv, justkui olekski milleski süüdi. Ta tunnistas, et ehkki poliitikult eeldatakse tugevust, teevad niisugused sõimukirjad väga haavatavaks.

Kallas ütles, et sõimukirjade kirjutajad ilmselt eeldavad, et nad jäävad anonüümseteks ning just anonüümsus ilmselt kütab neid üles: näost näkku ilmselt sellist asja öelda ei juletaks.

Kallas tajub, et agressiivsuse tase on ühiskonnas kasvanud, järjest julgemini saadetakse omast arust anonüümseid sõimukirju. Selle põhjusena näeb ta nende inimeste vaimseid liidreid, kes avalikkuses sellist sõnakasutust oma eeskujuga julgustavad.

"Aga see on läinud liiga kaugele, selgelt liiga kaugele," toonitas Kallas.

Kui aga kiri ei piirdu üksnes sõimuga, vaid sisaldab ka tapmisähvardust, soovitab Kallas tingimata politseisse pöörduda, sest maailmast on küllalt näiteid, kus poliitikuid ongi vaimselt ebastabiisete inimeste poolt, keda on tagant õhutanud paremradikaalne ideoloogia, tapetud.