"Sa nässakas saast selle mille sa väärid ja selle taga on 20-30 vangla mentaliteediga inimest," kõlas Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele tehtud ähvardus.

EKRE aseesimehele Martin Helmele tehtud ähvardus.: "Tere t***pea! Loodame et su elu väga pikaks ei jää!!! Või tuleb seda lühendada! Debiilik"

Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele anti teada: "Sukles. Arv3sta sellega et kui EKRE võidab valimised..lastakse teiesugused rotid ilma kohtuta kohapeal maha"

"Ma olin häiritud, aga ma arvan, et veel rohkem häiritud oli näiteks minu 90-aastane ema, kes luges, et poega tahetakse maha lüüa. Minu teada selle isikuga vesteldi ja minu jaoks oli see piisav," rääkis Sukles.

Ka ajakirjanikud saavad pidevalt ähvardusi. Postimehe peatoimetaja asetäitjat Aivar Reinapit ähvardati kallaletungiga.

"Kui juba inimene isiklikult sind üles otsib siis see ei ole suvaline internetis emotsiooni välja elamine, see muutub juba isiklikuks. Mõni päev hiljem tuli politsei poolt info, et nad olid inimese üles otsinud ja inimene oli lihtsalt ennast välja elanud. Oli emotsionaalne inimene," rääkis Reinap.

Neid ähvardusi ühendabki sarnane lõpplahendus. Politsei ei ole tuvastanud reaalset ohtu ja kriminaalasja ei algatatud.

Kuidas politsei näeb nende inimeste pähe, et nad tegelikult ei kavatse neid ähvardusi ellu viia?

Vastab politsei- ja piirivalveameti Põhja prefekt Kristjan Jaani: "Tõepoolest, üks suur osa on siis selliseid, kus me ei tuvasta koostöös prokuratuuriga süüteokoosseisu ja süüteomenetlust ei alustata, aga see ei tähenda, et politsei ei vii läbi mingisuguseid menetlustoiminguid, et täielikult veenduda selles, et mis on asja eesmärk olnud. Seal peab olema ikkagi lisaks sõnale väga reaalne objektiivne võimalus ka see ähvardus ellu viia."

Kui ähvarduse saaja on politseisse pöördunud, otsitakse ähvardajaJaani sõnul igal võimalikul juhul üles ja temaga vesteldakse ka siis, kui kriminaalmenetluseks pole alust. Kriminaalmenetluseta ei saa politsei ähvardaja nime aga avalikuks teha.

"See on suurem ühiskondlik diskussioon. Eks kunagi on nõutud seda, et paneme välja roolijoodikute nimed, pedofiilide nimed ja nii edasi. Siin tegelikult ikka küsimus on ikkagi selles, et meil ei ole täna süüteomenetlus, me tegeleme korrakaitseseaduse alusel," selgitas Jaani.

Siiski ei lõpe kõik ähvardamised vaid vestlusega. 2016. aastal lõppes endist peaministrit Taavi Rõivast ähvardanud mehe kriminaalasi kahe-aastase vangistusega, millest reaalselt pidi ähvardaja ära kandma kolm kuud. Selle juhtumi puhul tuvastas politsei reaalse ohu, sest ähvardaja otsis võimalusi Rõivasele lähedale pääseda.

Advokaat Oleg Matvejev ütles, et ähvarduse saanud inimesel on võimalus ka ise kohtusse pöörduda ning ähvardaja karistamist nõuda, kuid et ähvardaja saaks karistuse, peab ta ikkagi kujutama reaalset ohtu.

"Väga klassikaline näide ja kohtupraktika. Süüdlane on näidanud kannatanule püstolit ja öelnud, et ma tapan sind, ma lasen teid kõiki maha. See on klassikaline juhtum. Kui sellist klassikalist juhtumit ei ole, siis vabandust, aga see võib jääda emotsionaalseks tasandiks," sõnas Matvejev.