Jaanika Lauk: hambaravihüvitise vahendamise üle otsustab kliinik, mitte riik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaanika Lauk
Jaanika Lauk Autor/allikas: Erakogu

Väita, nagu oleks riik jätnud osa patsiente sihilikult hambaravihüvitisest ilma, on ekslik. Tegelikkuses on see ikkagi hambakliiniku otsus, kirjutab Jaanika Lauk.

Hambaravi osutatakse tänapäeval Eestis valdavalt eraettevõtluse vormis. Ettevõtja loob ettevõtte ja arvestab teenuseid planeerides, kes on tema sihtgrupp, kuidas teda kõnetada, milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning kuidas see kattub investeeringute- ja tasuvusplaaniga.

On elementaarne, et meie turul on nii kõrgema sissetulekuga kui ka keskmise ja sellest madalama rahaliste võimalustega patsientidele mõeldes loodud hambaravikliinikuid. Hambaravis on analoogselt teiste erialadega kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik sisseseade.

Trendika sisseseade puhul teenuse kvaliteet patsiendi jaoks enam märkimisväärselt paremaks ei muutu. Valiku selle osas, kuidas ja mida teha, teeb ettevõtja ehk hambakliiniku omanik. Eestis on selleks sageli hambaarst ise.

Nagu ka finantsteenuse puhul, ei tohi hambaraviteenust reklaamides enam klienti mõjutada, esitades talle tegutsemisele kutsuvaid pakkumisi. Patsient või klient peab ettevõtte reklaami nähes ise järeldusele jõudma, et tegu on talle huvipakkuva teenusega, mida ta tarbida soovib.

Nüüd on Terviseamet regulatsiooni järgimist tihedamalt kontrollima hakanud ja seega on partnerlus haigekassaga hambaraviteenuse osutaja valimisel saanud patsiendi jaoks oluliseks argumendiks. Kirjeldatud olukord on tagajalgadele ajanud hambakliinikud, mis on positsioneeritud heal majanduslikul järjel olevale patsiendile, kes kliiniku eeldusel hambaravihüvitist ei vaja.

Haigekassa ja sotsiaalministeerium on üles ehitanud hambaravihüvitise süsteemi selleks, et ajendada patsienti tegema esimest sammu oma suutervise parendamisel. Reeglina saab esimese visiidi puhul kasutatud ka hambaravihüvitis ning järgnev ravi on juba hambakliiniku hinnakirja alusel. Sellega, et haigekassa hambaraviteenuste piirhinnad kvaliteetse teenuse osutamiseks liiga madalad oleksid, ma kindlasti ei nõustu.

Patsiendi jaoks on usaldusväärne see hambakliinik, millel on riigi esindaja ehk haigekassaga lepinguline suhe. Teadvustasime oma ettevõtet luues, et haigekassa lepingupartneriks olemine on patsiendile oluline usaldusgarantii ning hüvitise kasutamine ka kliiniku jaoks võimalus, mitte ohverdus.

On loogiline, et ettevõtja planeerib teatud summa ka oma turunduskuludeks ja arvestab, milline on nii-öelda ühe patsiendi sissetoomise kulu. Kui hambakliiniku tavahinnakiri on oluliselt kõrgem haigekassa piirhindadest, võibki turunduskuluks nimetada ka esimest visiiti, mis tehakse patsiendile haigekassa piirhindadega.

Hambakliinikud, mis püüavad jätta avalikkusele muljet, nagu oleks haigekassa piirhinnad liiga madalad, et kliinikud saaksid nendega töötada, võimendavad hambaraviteenuse kallist kuvandit ning päris kindlasti ei aita see kaasa hambaraviteenuse tarbimise tõstmisele. Aga just sellega peaksid hambakliinikud ning hambaarstid tegelema.

Hüvitise kasutamine

Patsiendi jaoks on hambaravihüvitise kasutamine väga mugav - enam ei pea ta ise haigekassasse arveid esitama ning hüvitise laekumist ootama. Hüvitise summa võetakse teenuse tarbimisel arvest maha ning haigekassaga suhtleb hüvitise osas kliinik.

Samuti on aruandlus mugav hambakliiniku jaoks, kuna kogu statistika esitatakse haigekassale juba jooksvalt arveid väljastades ja mingit lisatööd sellega ei kaasne.

Täiskasvanute hambaravihüvitise ning proteesihüvitise vahendamiseks on hambakliinikul tarvis esitada avaldus, sõlmida leping ning hambaarstidel õppida ära süsteem, kuidas ja milliste teenuste eest haigekassale teenusarveid esitada. Kõik see võtab aega alla nädala.

Väita, nagu oleks riik jätnud osa patsiente sihilikult hambaravihüvitise saamisest ilma, on ekslik. Tegelikkuses on see ikkagi hambakliiniku otsus.

Patsiendid on hinnateadlikumad

Praegusel kujul hambaravihüvitise süsteem on olnud kasutusel 2017. aasta 1. juulist ning tänaseks on patsiendid sellest juba päris teadlikud ja süsteem ennast õigustanud. Suurenenud konkurentsisituatsioonis ning vähenenud reklaamivõimaluste juures otsustavad paljud patsiendid minna kliinikusse, mis pakub hambaravihüvitist.

Lisaks hinnatundlikele patsientidele teevad seda ka inimesed, kes leiavad, et kui nad tasuvad sotsiaalmaksu, siis see hüvitis ongi neile kasutamiseks loodud.

Kuuleme igapäevaselt oma patsientidelt, et neil on küll aastaid olnud väga hea arst, kes paraku on otsustanud hambaravihüvitist mitte vahendada ning see on ka ajend hambakliiniku vahetamiseks. Samal ajal vahetatakse hambaarsti ka asukohamuutuse, mugavuse ning ka selle tõttu, et pole tekkinud piisavalt tugevat usaldust hambaarsti ja patsiendi vahel.

Just usaldus on see, millele hambaraviteenuse tarbimine lõpuks taandub – patsiendi jaoks ei ole oluline viimase peal tehnika või kulukad sisekujundusdetailid, kõige olulisem on, et ta tunneb end arsti visiidil turvaliselt.

Patsient ootab, et nii arst kui ka kliinik jätaksid usaldusväärse mulje, et ta tunneks end peale visiiti hästi, saaks aru, et tema tarbitud teenus oli kvaliteetne, selle eest esitatud arve õiglane ning ta oli heades kätes.

Viimsi Hambakliinikus oli nii 2018. kui ka 2019. aastal 48 protsenti patsientidele esitatud arvetest haigekassa hüvitisega seotud. See number on väga kõnekas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: