Kui kevadel leppis valitsuskoalitsioon kokku, et hambaravihüvitise tingimusi muudetakse ja tulevikus võib seda kasutada igas kliinikus, sõltumata hinnakirjast, siis sotsiaalministeeriumis valminud analüüs laitis selle mõtte maha.

"Kuna see ei adresseeri kõige teravamat probleemi hambaravi kättesaadavuses, ehk teenuse kulukust suurele osale Eesti elanikkonnast," selgitas ministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp

Riik maksab kinni pool täiskasvanu hambaarstiarvest, aga mitte rohkem kui 40 eurot aastas. Kusjuures riigi abi saab ainult siis, kui kliinikul on haigekassaga leping. Niisuguse lepingu leiab praegu ligi kolmesajast kliinikust aga pea pooled ettevõtted pole lepingu tingimustega nõustunud.

Eesti hambaarstide liit tahab, et hüvitist saaks kasutada kõigis kliinikutes, lepingust sõltumata, ja sama lubasid enne valimisi nii Keskerakond kui EKRE. Kevadel leppisidki valitsuserakonnad kokku, et hüvitis antakse patsiendiga kaasa. Mingu, missugusesse kliinikusse tahab, nelikümmend eurot saab ta ikka.

Hambaravihüvitisega püüab riik meelitada arsti juurde neid, kellele see muidu liialt kallis tundub. Veel 2016. aastal ütles 45 protsenti inimesi, et jätsid arstile minemata just hinna pärast. Läinud aastal oli niisuguseid inimesi 32 protsenti.

Analüüsis tõdetakse, et kui hüvitist pakutaks ka ilma lepinguta kliinikutes, võib osa rahast tuulde minna. Asi on selles, et lepingus nõustub kliinik haigekassa hinnakirjaga. See tähendab, et patsiendil on kindlus – ühe juurekanali täitmine maksab nelikümmend kaheksa ja lihtsama hamba väljatõmbamine kolmkümmend üheksa eurot. Kaija Kasekamp ütleb, et kliiniku enda hinnakirjast lähtumine ei pruugi patsiendi suhtes õiglane olla.

"Kui meil on hüvitis, mis lähtub teenuseosutaja hinnakirjast, siis selle neljakümne eurose hüvitise eest võib inimene Tallinnas saada profülaktilise vastuvõtu ja Valgas saaks ta sama summa eest väikse hambaaugu parandatud," tõdes ta.

Kasekamp lisas, et patsiendid ise ei oska hinnakirjades orienteeruda. Eesti hambaarstide liit aga usub, et patsient on tark ja turg hoiab hinnad kontrolli all. Kasekamp ütleb, et niisugune vaba turg oli Eestis aastaid, kuid hinnakasvu see sugugi ei pidurdanud.

"Meie analüüsi tulemused näitasid meile seda, et pigem on meie hambaravi hinnad vabal turul kasvanud kiiremini, kui hinnad tervishoius tervikuna. Ja lisaks on hambaravi hinnad kasvanud kiiremini, kui Euroopa Liidus keskmiselt," märkis ministeeriumi esindaja.

Samas on hambaarstide liit öelnud, et neid, kes hüvitist päriselt kasutavad, on liialt vähe. Läinud aastal oli neid kõigest 21 protsenti sihtrühmast. Haigekassa usub, et tänavu peaks kasutajate arv viie protsendipunkti võrra tõusma, kuid varasematest prognoosidest jäädaks ikkagi kaugele maha. Kasekamp usub, et see protsent kindlasti tõuseb. Tarvis on hoolsamat teavitust ja seda, et rohkem kliinikuid haigekassaga lepingu sõlmiks. Ühtlasi tuleks üle vaadata, kas senisest toetusest piisab.

Juba praegu saavad pensionärid, erivajadusega inimesed, rasedad ja väikese lapsega emad 85-eurost hüvitist. Analüüs kutsub mõtlema, kas suuremat soodustust vajaks ka väga vaesed inimesed. Kasekampi sõnul käib 40-eurose hüvitisega paratamatult kaasas ka 50-protsendiline omaosalus, ja paljudele peredele võib see hind liialt krõbe olla. "Näiteks tuligi analüüsist välja, et endiselt on meil töötute sihtrühm see, kes jätab hambaarsti juurde minemata, kuna ravikulud on nende jaoks liiga kõrged. Näiteks on võimalik lisada need töötud kõrgemat hüvitist saavate suhtrühmade hulka," selgitas ta.

Lähiajal peaks sotsiaalminister Tanel Kiik analüüsi tulemusi valitsuses tutvustama. Kas mõte hambaravihüvitis patsiendiga kaasa anda jääb analüüsi kiuste pidama või mõtlevad poliitikud ringi, seda kuuleme ilmselt peagi.

Analüüs: hüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde

Sotsiaalministeeriumi analüüs näitab, et hambaarsti juures automaatselt hambaravi arvest maha arvestatav mitterahaline täiskasvanute hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde ning vähendanud sissetulekust tingitud ebavõrdsust hambaravi kättesaadavuses. Kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist.

Ministeeriumi saadetud olulisemad hambaravi kättesaadavust iseloomustavad näitajad analüüsist:

- 2018. aasta elanikkonna küsitluse andmeil on kasvanud nende inimeste arv, kes külastavad hambaarsti vähemalt kord aastas või sagedamini. 2018. aastal külastas hambaarsti 62 protsenti (2016. aastal 42 protsenti, 2015. aastal 37 protsenti ) täiskasvanutest.

- Vähenenud on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikel põhjustel jätnud hambaarsti juures käimata (2018. aastal 32 protsenti, 2016. aastal 45 protsenti, 2015. aastal 46 protsenti).

- 2018. aastal kulus hüvitise 12 miljoni euro suurusest eelarvest 59 protsenti pensionäride ja osalise või puuduva töövõimega inimeste hambaravi hüvitamiseks, 35 protsenti kulus 40 eurost hüvitist saavale täiskasvanute sihtrühmale ning rasedate, alla aastaste laste emade ning suurenenud teenuse vajadusega inimeste hambaravi hüvitamiseks 6 protsenti.

- Kui 2015. aastal jättis 11,1 protsenti täiskasvanutest hambaarstil käimata, kuna see oli kas liiga kallis, liiga kaugel või oli arsti juurde liiga pikk järjekord, siis 2018. aastaks oli hambaravi kättesaadavus inimeste hinnangul paranenud. Vaatamata ravi vajadusele jättis hambaarstil käimata 6,5 protsenti täiskasvanutest (ELis keskmiselt 2,9 protsenti).

- Hambaravita jäämise peamine põhjus on inimeste hinnangul selle kõrge hind (5,5 protsenti). Hambaravi ooteajad (0,9 protsenti) ja kaugus patsiendist (0,1 protsenti) oluliseks takistuseks teenuse kättesaadavuses ei ole.

2017. aastal uuendatud kujul jõustunud täiskasvanute mitterahaline hüvitis arvestatakse arsti juures arvest automaatselt maha, erinevalt varasemast, kuni 2009. aastani makstud rahalisest hüvitisest, mida inimene pidi tagantjärele haigekassast taotlema.

"Suu ja hammaste tervis mõjutab tervet keha. Hambahaiguste ennetamiseks on eriti oluline, et inimesed jõuaksid vähemalt kord aastas hambaarsti juurde. See oli ka peamine eesmärk hambaravihüvitise taastamisel," ütles Kasekamp ministeeriumi pressiteate vahendusel. "Uue hambaravi hüvitamise süsteemi jõustumisest on kasvanud nii hambaarstivisiitide arv kui aasta-aastalt hüvitise kasutamine. Oluliselt on vähenenud nende inimeste arv, kes on vaatamata ravi vajadusele jätnud arstile minemata rahapuudusel. Vähenenud on ka ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on selleks abi kõige enam vajanud," lisas ta.