Külli Vollmer: tunnusta, märka ja panusta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Külli Vollmer
Külli Vollmer Autor/allikas: Erakogu

Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, paigutades meid maailmas 66. kohale. Kui palju rohkemat saaks ära teha, kui annetajaid või annetatud summasid oleks näiteks kaks korda rohkem, kirjutab Külli Vollmer Ühisnädala alguse puhul.

Aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid tööl ja isiklikus elus, vaadatakse, mis läks hästi ja mida teha paremini, seatakse sihte uueks aastaks. Oma ala parimaid selgitatakse välja spordis ja teaduses, valdkonna tublimaid valitakse ettevõtluses ja riigisektoris, vahvaid ühendusi ja eestvedajaid märgatakse kogukonnas ja omavalitsuses.

Kõik otsivad kedagi, keda eeskujuks tuua, tubli töö eest tänada, premeerida. Tunnustamisi on pealtnäha palju, kuid ometi räägitakse eestvedajate vähesest motiveerimisest.

Suurim üle-eestiline kodanikualgatusi tutvustav nädal - Ühisnädal, mis toimub tänavu 26. novembrist 3. detsembrini, pöörab tähelepanu just eestvedajatele ja nende tehtud tööle.

Jaan Aps, kes uuris Harjumaa vabaühenduste omatulu teenimise tugiprogrammi mõjutegureid (novembris 2019), tõi välja et vabatahtlike eestvedajate puhul aitavad motivatsiooni hoida jooksvad õnnestumised ja ühingu ümber koonduv seltskond.

Arvatakse nõnda: "Mul oli igav töökoht. Tekkis koolitusvõimalus, lumepall läks veerema. Külaseltsis pole rutiini." "Ühiskondlikult aktiivsed inimesed on aktiivsed mitmel rindel. Olemegi rutiinitõrjujad. Kui näed head ideed, siis unustad ära, et juba on kuhjades asju."

Organisatsiooni arendamisega seotud teemad tunduvad osadele vabatahtlikele lisakohustusena, võrreldes näiteks enda jaoks toredate sündmuste korraldamisega. Seetõttu on eestvedajatel tunne, et arendustööga tegeletakse pere ja vaba aja arvelt, mis muudab just arendustööga tegelemise vähemotiveerivaks ja isegi läbipõlemist soodustavaks teguriks, tõdeb Jaan Aps.

Selle kohta on arvatud: "Ega me ei jaksa mitut rauda ka hoida, ühiskondlik töö põhitöökoha kõrvalt ja ajal." "Pead olema korraga arendaja-kirjutaja-postitaja-pildistaja."

Me kõik võiksime endalt küsida, millal viimati märkasime ja tunnustasime tublit eestvedajat oma kodukohas. Kas oleme seda üldse teinud?

Sõnal on suurem jõud kui oskame arvata

Tunnustamine ei tähenda tuima kiitmist, tunnustamine tähendab märkamist, tänamist ning  ka panustamist.

Märgata head ja hästi tehtud tööd on sageli keerulisem, kui märgata ebaõnnestumist. Ka inimeste vigu on kergem näha, raskem on märgata nende häid külgi. Tegemata töö torkab silma. Igapäevane hästi tehtud töö on nii elementaarne, mille eest siis tegijaid kiita?

Märkamist saab õppida ja sellega võib igaüks algust teha juba täna. Märgata võib hommikust naeratust, teed andvat autot, korras töökohta, abivalmis töökaaslast, hoolivat ülemust. Märgata võib pisiasju, mis teevad päeva rõõmsaks.

Siiras tänu ja kiitus, mis tuleb südamest, on olulisem kui materiaalne ese, sest tunnustav sõna soojendab südant ka aastaid hiljem. Tunnustus annab tiivad, sõnal on suur jõud.

Aidake tugevdada vabaühendusi

Eestis on 2019. aasta jaanuari seisuga registreeritud umbes 23 000 mittetulundusühingut ja sihtasutust (välja arvatud korteriühistud). Vabaühendused tegutsevad soovist muuta kodukohta paremaks, olgu selleks siis oma küla, linn, riik või lausa kogu maailm. Tööd tehakse tihtipeale vabatahtlikult, soovist midagi ära teha.

Siseministeeriumi tellitud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringust (2019) selgub, et küsitletutest on teadlikke vabatahtlikke 28 protsenti, kuid 40 protsenti pole kunagi vabatahtlik olnud.

Põhjused, miks vabatahtlikuna ei panustata, on ajapuudus või selle võimaluse peale pole mõeldud või pole tegevustes osalema kutsutud. Üha enam on hakatud vabatahtlikuna abistama ühendusi või algatusi erinevatel kultuurisündmustel, spordivõistlustel, talgutel, keskkonna- ning päästevaldkonnas.

Kuigi viimase viie aastaga on vabatahtlike osakaal kasvanud 31 protsendilt 49 protsendini, on uute eestvedajate kasv napp. Ühenduste tegevust tuleks enam märgata ja toetada, sest kui pole eestvedajaid, pole ka vabaühendusi, mis panustavad kodanikuühiskonna arengusse.

Kui te ei leia piisavalt vaba aega, et panustada vabatahtlikuna mõne ühingu tegevusesse, siis tasub kaaluda annetamist. Rahaline panus aitab ühingutel elus püsida, et tegeleda valdkondadega, mis vajavad suuremat tähelepanu.

Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, paigutades meid maailmas 66. kohale. Kui palju rohkemat saaks ära teha, kui annetajaid või annetatud summasid oleks näiteks kaks korda rohkem?

Ühisnädal algab kodanikupäevaga ja lõppeb 3. detsembril annetamistalgutega, mida korraldatakse Eestis esmakordselt Vabaühenduste Liidu, presidendi kantselei ja maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel. Igaühel on võimalik nendel osaleda.

Tuleval aastal pakub ka maksu-ja tolliamet eraisikutele enammakstud tulumaksu tagastamise korral uut võimalust. Elektroonilise tuludeklaratsiooni esitajad saavad tulumaksu tagastamisel valida soovi korral võimaluse kanda tagastatav maksusumma kohe annetusena mittetulundusühingu, sihtasutuse või usulise ühenduse pangakontole.

Tõstame üheskoos ühenduste võimekust ja tunnustame eestvedajate tööd, nii muudame kodanikuühiskonna tugevamaks. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: