Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja koht läks poolakalt Donald Tuskilt belglasele Charles Michelile. Lähiaastatel hakkab just tema EL-i tippkohtumisi juhtima.

Euroopa Liidu kesksete institutsioonide uued liidrid lubasid ametisse astudes ühtsemat Euroopat, mis oleks valmis seisma silmitsi suurte väljakutsetega nagu võitlus kliimamuutusega.

Von der Leyen ütles tseremoonial, et EL-i juhtkond peab võtma suurema vastutuse EL-i lepete valvaja ja täitjana. "Meie kohustus on jätta endast järele liit, mis on tugevam sellest, mille pärisime: kontinent, mis on rahus, õiguste ja vabadustega ning ühisturuga, milles on enneolematud majanduslikud võimalused," sõnas ta.

Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli ja uue Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde'i seltsis tähistasid von der Leyen ja Michel oma ametiaja algust Brüsselis üritustega, millega märgiti Lissaboni lepingu 10. aastapäeva.

"Täna saame näidata ülejäänud maailmale ühtset nägu. Suurema kaalu ja suurema sidususega reeglitepõhises maailmas," ütles Michel. "Täna teeme enamat kui vaatame tagasi, me tähistame uut algust, suurema entusiasmi ja lootusega."

Sassoli kutsus EL-i kesksete institutsioonide uusi juhtkondi viima ellu lootusi, mida neile on pannud EL-i rohkem kui 500 miljonit elanikku.

"Peame viimaste kuude lubadused muutma tulemusteks, mis parandavad inimeste elu," ütles ta. "Alates kliimamuutuse vastuvõitlemisest kuni elukalliduse tõusu lahendamiseni, eurooplased tahavad näha reaalset tegevust."

Näidates, et ta on valmis tegelema Euroopa jaoks suurt muret valmistava küsimusega, suundub von der Leyen esmaspäeval Madridi, et osaleda rahvusvahelisel kliimakonverentsil.

"Euroopa Liit soovib olla 2050. aastal esimene kliimaneutraalne kontinent. Euroopa on selles valdkonnas liider ja me teame, et me peame olema ambitsioonikad meie planeedi heaks," sõnas ta.

Reedel teeb von der Leyen esimese välisvisiidi ning on valinud selleks Aafrika. Ta kohtub Addis Abebas oma kolleegiga Aafrika Liidus Moussa Faki Mahamatiga, samuti Etioopia presidendi ja peaministriga.

Komisjon alustab tööd kuu aega graafikust maas. Algus venis, sest Ungari, Prantsusmaa ja Rumeenia esimesed volinikukandidaadid ei saanud Euroopa Parlamendi heakskiitu ning teised alles läbisid selle sõela.

Segadust tekitas ka Suurbritannia, sest peaminister Boris Johnson keeldus oma volinikukandidaati esitamast, kuigi riik on endiselt EL-i liige. Brexit püsib EL-i päevakorras ka algaval ametiperioodil. Ühendkuningriik peaks ühendusest lahkuma hiljemalt 31. jaanuaril.

Lahkuvatest EL-i liidritest alustab Tusk Euroopa Rahvapartei (EPP) esimehena.

Juncker ei ole täpsemalt oma plaanidest rääkinud, kuid EL-i meediakanalite andmeil reserveeritakse talle ruum komisjonis.

Viimasel pressikonverentsil reedel keeldus Juncker andmast soovitusi oma mantlipärijale. Tema sõnul peaks uus komisjoni president "kandma hoolt Euroopa eest".