"Sulgemise põhjuseks on majanduslikud raskused," ütles ettevõtte Trükis juhatuse liige Sigrid Paist ERR-ile. Tema sõnul põhjustas ettevõtte pankroti osaliselt see, et üks suurimaid koostööpartnereid AS BIT viis seni Jõhvis toimunud töövihikute trükkimise üle Indiasse.

Aktsiaseltsi BIT tootmisjuht Aleksandr Lesnikov ütles ERR-ile, et otsuse taga töövihikute trükkimine Indiasse viia olid majanduslikud kaalutlused. "Põhjus oli selles, et seal oli võimalus odavamalt trükkida," tunnistas Lesnikov. BIT trükkiski Jõhvis peamiselt töövihikuid, aga ka üksikuid raamatuid.

Samas pidi Jõhvi trükikoja sulgemise tõttu paar nädalat tagasi omale uue partneri leidma ka Ida-Viru ajaleht Põhjarannik. "Meie jaoks tähendab lehe trükkimise üleminek Printalli trükikotta Tallinnas, et peame lehe mitu tundi varem valmis saama ja ära saatma," ütles Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev ERR-ile. Tema sõnul kujundab leht oma tööd selle võrra ümber ja hakkab rohkem uudiseid veebis avaldama. "Kahju, et Trükise kinniminekuga Jõhvis kaob Ida-Virumaal umbes 15 töökohta, see on regionaalpoliitiliselt hell teema," tõdes ta.

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi rääkis ERR-ile, et kui Euroopas üldiselt on trükitööstus väikses languses, siis Eesti on suutnud seni oma mahtusid hoida. "Eesti trükitööstuse müügikäibed kasvavad, aga kasum mitte ning seetõttu väheneb trükiettevõtete suutlikkus investeerida. Kui tootmissisendid nagu energiahinnad või palgad suurenevad, siis on ettevõtetel raske. Ettevõtete edukus sõltub palju sellest, kui digitaliseeritud nende tootmine on, suurema tööjõukuluga ettevõtetel on raske konkurentsis püsida," rääkis Savi.

Tema sõnul konkureerivad Eesti trükiettevõtted üle-Euroopalisel turul ning siinsest trükitoodangust pool ja pakenditest isegi umbes 75 protsenti läheb ekspordiks.

"Samas paljud suuremahulised tellimused, mille tarneajad võivad olla pikemad nagu näiteks õpikud, töövihikud ja raamatud liiguvad välismaale, odavama hinnatasemege riikidesse, " märkis Savi. "Aga perioodikat nagu ajalehed kaugel trükkida ei saa," lisas ta.

Samas tõdes trükiettevõtete liidu juht, et kui ajalehtede trükkimine on juba aastaid languses, siis mitmesuguste reklaamtrükiste ja pakendite valmistamine on kasvav suund. Ajalehtedest on siiski uue hingamise saanud kogukonnalehed, millel on ka muu funktisoon kui uudiste vahendamine. "Aga tänaseid uudiseid pole ilmselt mõtet enam paberile panna," märkis Savi.

Eestis tegutseb praegu umbes 400 trüki- ja pakendieettevõtet, ettevõtete arvu vähenemist ei ole näha, väikseid tegijaid tuleb isegi juurde, ütles Savi.