Igor Rõtov: paberleht on ajaloo prügikastis, aga see pole probleem
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ütles, et trükiajakirjanduse surm on küll pikk ja piinarikas, kuid see pole probleem, sest tehnoloogia areng võimaldab head ajakirjandust teha ka muudel platvormidel.
"Ma lugesin ERR-i portaalist Postimehe peatoimetaja Peeter Helme kommentaari, et paberleht oli, on ja jääb. Olgem ausad, paberleht on ajaloo prügikastis ja trükiajakirjandus kaob ära. Surm ei saabu kohe, see on pikk ja piinarikas. Trükiväljaanded kaotavad oma lugejaid. Aga ajakirjandus ei pea muretsema, sest kui sa teed head ajakirjandust, siis saad seda pakkuda ka mobiilis, veebis, televisioonis," rääkis Rõtov ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Rõtovi sõnul saab tänu tehnoloogia võidukäigule ajakirjanik end täna teostada kümneid kordi paremini kui aastate eest.
"Ma kinnitan, et olen siiras. Eesti juhtivates väljaannetes ja maakonnalehtedes tehakse väga head ajakirjandust. Nii head ajakirjandust, kui me teeme täna, pole kunagi varem tehtud. See käib ka rahvusringhäälingu kohta. Ehk materjalid, mida me toodame, peavad olema head. Ajakirjandus, mis elama jääb, peab olema väärtuslik."
Äripäeva peadirektor lisas, et inimene, kes tahab maailmas adekvaatselt aru saada, peaks lugema nii ERR-i veebi, aga tellima Ekspress Grupi ja Postimehe tasulisi väljaandeid ning ka Äripäeva.
Linnamäel vormiliselt oligarhi tunnused
Rõtov rääkis pikemalt ka neist muutustest, mis Margus Linnamäe omanikuks saamisega on toimunud Postimehes.
"Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel kirjutas, et vormiliselt on Margus Linnamäel meediaoligarhi tunnused - tal on suur majanduslik võim, tal on poliitiline mõjuvõim ja ta omab ka meediat. Meediat saab ära kasutada oma majanduslikes huvides või poliitilise mõjuvõimu saavutamiseks. On ju olnud üks vandenõuteooria, et Linnamäe ja Parvel Pruunsild andsid Isamaa esimehele Seederile käsu minna EKRE-ga ühte valitsusse. See võib olla puhtalt vandenõuteooria, aga mingeid märke on."
Samas leidis Rõtov, et tänane Eesti ei ole 1990-ndate Venemaa ega tänane Poola ning Postimehes on palju tugevaid ajakirjanikke, kes põhimõtetega kompromissi ei tee.
"Ka meie lugeja on haritud ja saab aru, kui hakatakse midagi sellist (lugejaga manipuleerima - toim) tegema. Siis kaob huvi väljaande vastu, kaob usladusväärsus, kaob poliitiline mõju ja lõpuks ka reklaamiraha. Margus Linnamäe on väga tark mees ja nüüd on tal juba ka olemas kogemus meediaäris. Isegi kui tal on selleks hoovad olemas, ma ei usu, et ta hakkab klassikalist oligarhilist süsteemi looma."
Alexela meediaärisse tuleku tagamaad
Rääkides arengutest konkureerivas erameediakontsernis, Ekspress Grupis, tõi Rõtov välja muutused Õhtulehe omanike ringis.
"Vaatame selle tehingu sisse. Janek Veeber ei tulnud Õhtulehe omanikuks strateegilise investorina. Hans H. Luigel oli vaja teist omanikku konkurentsiametile näitamiseks. Veeber ei osalenud seal aktiivse omanikuna ja ettevõtte juhtimine käis Ekspress Grupi järgi. Miks Alexela ostis Veeberi osaluse?Selleks peame nägema Luige või Heiti Hääle pähe. Loota, et Alexela loodab meediaärist mingit pikka kasumist, on ebatõenäoline. See võib olla kompensatsioon mingi muu tehingu eest."
Rõtov ei uskunud, et Alexela hakkaks otsustama Õhtulehe üle ja sinna investeerima.
"Aga kui spekuleerida, siis äkki Heiti Häälel on soov teha midagi Margus Linnamäe eeskujul? Õhtulehte oma bensukates levitada oleks selleks liiga väike samm. Teame, et Ekspress Grupp on kaks viimast kvartalit kahjumis olnud ja lisaks on neil ka suur laen kaelas. Ja kui neil on vaja teha invetseeringuid ja turult raha kaasata, võiks Alexela olla strateegiline partner kogu Ekspress Grupile. Ehk kui see on puhtalt finantstehing, mille eesmärk on ajakirjandust tugevdada, siis on kõik hästi. Aga kui Hääl peaks tahtma teha midagi sellist, mida me Linnamäe puhul spekuleerisime, siis on see probleem."
Maksusoodustused erameediale
Rõtov ütles, et Ekspress Grupp ja Postimehe Grupp on olnud suured kannatajad Google´i ja Facebooki tulekuga - kümme aastat on majandus edasi arenenud, aga nemad on vaevu paigal püsinud. Kas neid kahte rahvusvahelist giganti tuleks hakata Eestis maksustama, pidas Rõtov mõistlikuks, aga erilist rahalist kasu kohalikule meediale ta sealt ei ennustanud.
"See oleks kasulik ennekõike Eesti riigi seisukohalt. Kas nn Facebooki maksu läbi Postimehe ja Delfi käibed kasvavad, siis natukene küll, aga pigem on selle mõju marginaalne. Google ja Facebook on käivitanud ahelreaktsiooni, mida enam tagasi ei võta. Tuleb astuda tugevaid samme, et luua endale digitaalne tellijaskond. Näiteks Äripäeva jaoks oli põhi 2016. aasta, sealt edasi on meil digitellimuste arv olnud suurem kui kadu paberlehest loobumisest."
Küll aga leidis Rõtov, et Eesti riik võiks mõelda erameedia subsideerimisele või maksusoodustuste tegemisele. Tema sõnul on teinud seda Põhjamaade riigid, et tugevdada rahvuslikku meediat. Rõtovi hinnangul peaks selline diskussioon seisma ees ka Eestis.
Rõtov tunnistas, et ajalehtede kojukandetoetus peaks eriti maakonnalehtede puhul jääma praegu alles, vähemalt viieks aastaks. Kuid see ei peaks olema kivisse raiutud.
"Praegu loeb palju lugejaid maakonnalehti paberil ja kojukandetoetus peaks säilima. Aga tooksin näite Gotlandi saarelt, kus nähti, et kojukanne on tülikas. Seal anti igale leibkonnale üks iPad ja näidati, kuidas sealt lugeda ajalehti. Ka vanemad inimesed saavad sellega hakkama. Näiteks minu enda üle 80-aastane ema käib iPadiga vabalt ringi ja vaatab veebist ERR-i uudiseid."
Rõtov tunnistas, et paljud Äripäeva tellijad loevad mõlemat - nii paberlehte kui ka digiversiooni. Äripäev hakkab oma paberlehe sulgemisele Rõtovi sõnul mõtlema alles siis, kui kaks kolmandikku lugejatest kasutavad ainult veebi. See ei juhtu tema hinnangul aga lähema paari aastaga.

Toimetaja: Urmet Kook