Valimisseaduste muutmisel võib sündida kokkulepe ringkondade suuruste osas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mailis Reps
Mailis Reps Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Koalitsioonierakonnad ei ole valimisseaduste reformi aruteludel suurtes muudatustes kokkuleppeid saavutanud ning esmaste ettepanekute esitamiseni jõutakse veebruaris. Ettepanekuid võib oodata riigikogu valimiste ringkondade suuruste muutmiseks ja valimisreklaamide teemal, kuid valijameeste kogu suurendamises ilmselt kokkuleppele ei jõuta, ütles Keskerakonna esindaja Mailis Reps.

"On jõutud kokkuleppele, et ei peaks olema mitte palju väikeseid ja paar suurt valimisringkonda, vaid keskmise suurusega - sellised seitsme- kuni kümnemandaadilised, enam-vähem ühesuurused piirkonnad," ütles Reps ERR-ile.

Repsi sõnul soovivad erakonnad ringkondade suurusi võimalikult vähe muuta.

"Üldiselt on valimispiirkonnad inimeste jaoks välja kujunenud ja nii palju kui vähegi võimalik võiksid nad jääda samaks. Ja oleme ka arutanud, et kuidas säilitada võimalikult palju maakonnapiire," rääkis Reps.

"Harjumaa on ainuke, mis on käinud ettepanekutes ühte- ja teispidi - kas teha Harjumaa pooleks, siis tekiks proportsionaalsem pool - või siis Harjumaa järgi koondada teisi (valimisringkondi). Aga pigem pooldatakse Harjumaa (ja Raplamaa valimisringkonna - toim.) pooleks jagamist," ütles Reps.

ERR-i ajakirjaniku Uku Toomi küsimusele, millal ideed ametliku ettepanekuni jõuvad, vastas Reps, et esialgselt oli soov saada need valmis aasta lõpuks, kuid praegune eesmärk on saada kokkulepe, millega minna laiemale ühiskondlikule debatile, valmis vabariigi aastapäevaks.

Küsimusele, kas koalitsioon jõuab kokkuleppele ka presidendi valijameeste kogu suuruse muutmiseks, kuna see on haldusreformis vähenenud omavalitsuste arvu tõttu varasemast märksa väiksem, vastas Reps, et selles osas konsensust ei ole.

"Tänaste kokkulepete taustal tundub, et leida sellist konsensust, kuidas kohalikele omavalitsustele anda hääli juurde, et ta oleks representativne vastavalt vastavalt valijate arvule, on üsna keeruline. Nii, et tundub, et paika jääb, et valijameeste kogu suuruseks jääb natuke üle 200 liikme," rääkis Reps.

Valijameeste kogu moodustatakse riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest.

Keskerakonna esindaja sõnul takistab presidendivalimiste korra suuremat muutmist ka see, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Keskerkond pooldavad presidendi otsevalimist, Isamaa on aga selle vastu.

"Kuna on üsna selge, et koalitsiooni sees konsensust otsevalimiste puhul kahjuks ei ole, siis seetõttu suuri presidendivalimiste muudatusi ei soovita teha. Kahel erakonnal - nii EKRE-l kui Keskerakonnal on väga selge arusaam, et rahvas peaks presidenti otse valima. Ja seetõttu kõik muudatused, mida me presidendivalimistes teeme, on seekord nii väikesed ja vaid sellised, mida hädapäraselt on vaja," tõdes Reps.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: