Lõuna-Euroopas jätkuvad noorte vägivaldsed protestid, Prantsusmaal peeti kinni üle 1300 inimese
Üle 1300 inimese on kinni peetud vägivallatsemise eest Prantsusmaa meeleavaldustel. Protestijad kippusid vägivallatsema ka mujal Lõuna-Euroopas. Roomas tungisid meeleavaldajad ajaloolise Colosseumi amfiteatri varemetesse ning Barcelonas vandaalitseti peatänaval Ramblal.
Hispaania meeleavaldustel nõutakse senise pensionisüsteemi säilitamist, Barcelonas vägivallatsesid aga noored inimesed, kel võimaliku pensionilejäämiseni veel aastakümneid aega. Umbes 600 meeleavaldajast võeti kinni ligi 130 ehk märatsejaid oli protestijate hulgas ebatavaliselt palju.
Barcelona elanik rääkis, et oli tõsiselt hirmul. Linnas asuva prillipoe töötaja rääkis, et poe vaateakent üritati puruks peksta, aga ei saanud, sest täpselt sel hetkel jõudis politsei kohale.
Kõrged üürid ja vilets kinnisvaraturg
Portugalis protestiti kõrgete üüride ja üldse viletsa olukorra vastu kinnisvaraturul. Lissaboni kesklinna püstitasid meeleavaldajad 171 telki, aga politsei korralduse peale olid laagrilised nõus laiali minema. 31 protestijat otsustas siiski politseile vastu hakata ja viidi jaoskonda.
Meeleavaldaja Lissabonis rääkis, et nad elavad fašistliku režiimi all. "Nad ajasid inimesi kaamerate eest ära koerte, taserite ja kumminuiahoopidega pähe," rääkis ta. Meeleavaldaja sõnul sai seitse inimest tõsiselt viga.
Roomas õnnestus politseil Colosseumi tunginud meeleavaldajad sealt mõne tunniga välja saada. Itaalia protestijate jaoks on sarnaselt Hispaania aatekaaslastele keskne pensioniprobleem.
Meeleavaldaja Roomas arutles, mis on tulevik. "Ise ma mingit pensioni kunagi ei näe, aga oleks see siis ainus mure," sõnas ta. Meeleavaldaja sõnul on mure ka see, et protestitakse oma vanemate ja vanavanemate eest. "Minu vanaema, nagu paljud teised vanaemad, kes isegi sõja üle elasid, ütles mulle kahe päeva eest, et tal pole üldse süüa, toitu lihtsalt pole, no see ajab ikka hinge täis küll," selgitas ta.
Usaldusväärseid poliitilisi jõude pole
Suurimad meeleavaldused toimusid siiski Prantsusmaal, kus ka märatseti kõige rohkem. Koristamist jätkus pühapäevakski nii pealinnas Pariisis, kui ka Marseille's. Mitte ainult meeleavaldajate, vaid teistegi prantslaste sõnul pole riiki alles jäänud ühtki usaldusväärset poliitilist jõudu.
Sotsiaaltöötaja Marseille's Jeroma Borgeot rääkis, et ei näe kedagi, kes oleks võimeline olukorda Prantsusmaal muutma. "Ma ei usu, et lahendus oleks pöördumine äärmuslaste või äärmusparteide poole, olgu need siis parem- või vasakäärmuslikud," sõnas ta.
Ka Albaanias, Serbias ja Belgias ei raugenud sel nädalavahetusel meeleavaldused.
Toimetaja: Merilin Leetna









