Michigani osariik võib saada USA esimese moslemist senaatori
USA vahevalimiste eel on suure tähelepanu all Michigani osariik, kus käib tasavägine võitlus senatikoha pärast. Demokraat Abdul El-Sayed võib saada USA esimeseks moslemist senaatoriks, kuid tema progressiivsed vaated tekitavad erimeelsusi ka demokraatide endi seas.
Michigani osariigis püüab demokraat Abdul El-Sayed teha ajalugu. Egiptuse juurtega poliitikust võib saada USA esimene moslemist senaator. Meditsiiniharidusega endine Detroiti tervishoiuametnik lubab poliitikas suuri muutusi.
El-Sayed rääkis, et ei saa lihtsalt pealt vaadata, kuidas ebavõrdsus rekordiliselt kasvab, ja arvata, et liigutakse õiges suunas. "Samal ajal kergitab Donald Trump oma pöörase tollipoliitika ja sõjaga meie kõigi jaoks hindu," lisas ta. El-Sayed nentis, et senine lähenemine pole toiminud ning vajatakse midagi paremat.
Uus põlvkond võib tuua värskeid ideid
41-aastane El-Sayed lubab taskukohasemat tervishoidu ja miljardäride kõrgemat maksustamist, tema toetajad loodavad, et uus põlvkond toob poliitikasse värskeid ideid.
Michigani elanik Michael usub, et El-Sayed seisab inimeste eest ja mõistab, mida nad vajavad. "Praegu on oluline, et poliitik suudaks inimestega samastuda, sest ajad muutuvad," lisas ta. Michael nentis, et hinnad tõusevad ja inimesed ootavad käegakatsutavaid lahendusi, mitte ebarealistlikke lubadusi. Ta usub, et El-Sayedil on need lahendused olemas.
Hoolimata noorte valijate entusiasmist pole El-Sayedil õnnestunud kõiki demokraate enda selja taha koondada.
Ajakirjanik Jason Coltorph sõnas, et El-Sayedil on raskusi mustanahaliste ja juudi päritolu demokraatide toetuse võitmisega. "Ma arvan, et valimiste tulemus sõltub sellest, kas tal õnnestub nad enda poole võita," nentis ta. Coltorph rääkis, et Michigan võib olla progressiivne, aga seal võidakse toetada nii vabariiklasi kui ka demokraate. "See on tõeliselt kahe partei vahel kõikuv osariik," lisas ta.
Kõhklused mõõdukamate demokraatide seas
El-Sayedi progressiivsed vaated on toonud talle küll tuntust, kuid tekitanud ka kõhklusi mõõdukamate demokraatide seas. Michigani elanik Opal nentis, et ei tea sotsialistlikust liikumisest kuigi palju. "Ma pole ka kindel, kas toetaksin kõiki selle ideid," sõnas ta. "Aga kui vaadata olukorda tervikuna, siis kas me tõesti tahame maksta kütuse eest peaaegu viis või kuus dollarit?" mõtiskles Opal.
El-Sayed ise nimetab end kapitalistiks, kes tahab piirata suurettevõtete võimu. Tema vabariiklasest vastaskandidaat, endine kongresmen Mike Rogers, rõhutab aga oma pikaajalist poliitilist kogemust. Ka valijate seas lähevad arvamused lahku.
Michigani elanik Stan rääkis, et mõned eelistavad kandidaati, kes on nende arvates noorem ja energilisem. "Aga me ei tea, millised on tema varjatud eesmärgid," lisas ta. Stan ütles, et teisel kandidaadil on pikk poliitiline kogemus ja ta mõjub stabiilsemana. Ta nentis, et kogu süsteemi ei saa lihtsalt ümber kujundada noorte inimestega, kes ei tunne selle ajalugu.
Värskete küsitluste järgi edestab El-Sayed Rogersit napilt, kandidaatide vahe jääb veapiiri sisse. Michigani senatikohta peetakse aga üheks olulisemaks kogu riigis, sest selle tulemus võib mõjutada jõuvahekorda USA senatis.
Toimetaja: Merilin Leetna









