Eestis puudub ravimivaru nõue ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Lastearstid on mures, sest ravimite tarneraskused on muutunud massiliseks ning tihti tuleb tohtritel saata krooniliselt haigete laste vanemad Soome rohu järgi. Sotsiaalminister Tanel Kiige kinnitusel on tegu globaalse probleemiga, kuid Eesti väiksuse tõttu on meie olukord märksa keerulisem.

Eesti lastearstide seltsi juhatuse liige Ülle Einberg toob mitmeid näiteid ravimitest, mida äkki pole võimalik Eestist leida. Kevadel polnud allergikutele vajalikke silmatilku, pikalt pole saada tsüstilise fibroosiga lastele elutähtsat ravimit Kreoni, otsa sai K-vitamiin, mida kasutatakse eluohtlike veritsuste raviks ehk see peab alati olema kättesaadav. K-vitamiini varude lõppemine aga pani ohtu 100 uue ilmakodaniku elu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sel aastal oli tõesti niimoodi, et sadakond last Narvas jäid ilma K-vitamiinita. See on ravim, mis on veritsuste profülaktikaks ja raviks. Tegelikult, õnneks me ei tea küll surmajuhtumeid, aga me ju seame oma lapsed tõsisesse ohtu, kui ravimit ei ole," ütles Einberg.

Ravimite tarneraskusi on ka varem olnud, aga see, et korraga on puudu kümneid lastele sobilikke ravimeid, teeb tohtrid ärevaks. Seda enam, et arstidel pole infot, millal vajalik ravim jälle Eestisse jõuab. Nii on tohtrid kriitlistel juhtudel sunnitud haiglaid läbi helistama, et hädavajalik preparaat leida.

"Ühiskonnas, kus me praegu elame, ja riigis, kus me praegu elame, Euroopa Liidus, kus samad preparaadid on tegelikult olemas, siis miks nad üle piiri Eestisse jõuavad nii suurte raskustega?" imestab lastearst.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisa sõnul on ravimite tarneraskused globaalne ja süvenev probleem ja selle teemaga tegeletakse Euroopa Komisjoni tasemel.

Ravimi tarneraskustest tuleb teatada kaks kuud ette, et ravimiamet jõuaks asendust otsida, kuid sageli saab amet probleemist teada alles siis, kui apteegid, arstid või patsiendid sellest teada annavad.

Tarneraskused saavad Kiisa sõnul alguse enamasti ravimitootjast, vähem teistest tarneahela osalistest nagu hulgimüüjad ja apteegid.

"Kui Eestis ei ole sarnast ravimit teiselt tootjalt, siis ravimiamet saab lubada ravimi turustamist võõrkeelses pakendis, kui see ravim on põhimõtteliselt Euroopa Liidus või kuskil olemas, või lubada riiki müügiloata ravimeid arstide, erialaseltside taotluse alusel või piirata ravimite väljavedu. Kõiki neid võimalusi me oleme kasutanud," ütles Kiisk.

Eestis pole õigusaktiga paika pandud ravimite varu suurust, küll on antud nii tootjatele kui ka hulgimüüjatele soovitusi, milliste ravimite tagavara võiks olemas olla.

"Tasub võib-olla tõesti mõelda loetelu teatud haigustest, mille puhul võiks olla ravimivaru Eestis rohkem kui üks kuu. Planeerimisel tuleks seda arvestada. Võimalik, et seal saab panna selliseid kohustusi hulgimüüjale. Aga hulgimüüja saab seda tagada siiski ainult siis, kui ravimitootjal on võimalik seda ravimit toota," tõdes Kiisk.

Tarneraskuste ühe lahendusena on välja pakutud mitme riigi ühishankeid. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul teeb selle keeruliseks riikide erinevad regulatsioonid.

"Need küsimused tuleb läbi vaielda, läbi arutada, kas me saame teha mingeid ühishankeid suuremas mahus nagu on tehtud vaktsiinihankeid või tuleb siiski jääda tänase mudeli juurde. Kahjuks on olukordi, kus ühishanked lahendust ei paku," ütles sotsiaalminister.

Jaanuaris koguneb tarneraskuste probleemile lahendusi otsiv komisjon.

Ravimite tarneraskuste põhjused:
(Allikas: ravimiamet)

Kreon  25 000– (müügiloa hoidja Mylan). pankrease alatalitluse ja tsüstilise firbroosi ravim.  Tarneraskuse põhjuseks on tootja öelnud, et tooraine puuduse tõttu ei ole võimalik ravimit senises mahus toota. Selle ravimi tarned on häiritud kogu Euroopas. Ravimit aeg-ajalt tuleb, aga mitte piisavas koguses. Selle ravimi asemel saab kasutada ka teisi ravimeid. Nt. Mezym, Pankrol, Panzynorm, nende koostises on küll väikesi erinevusi , aga need on olemas ja kasutatavad.

K  vitamiin – Eestis sellel ravimil müügiluba ei ole ja seda tuuakse erialaseltsi taotluste alusel. Kuna see on müügiloata ravim, siis see tähendab ka seda, et puudub müügiloa hoidja, kelle kohustus oleks tarneraskusest teavitada.  See ravim on siiski olnud hulgimüügis enamasti saadaval, hulgimüüja andmetel on tarned viibinud vaid mõne päeva.

Süstitav bensüülpenitsilliin  (müügiloa hoidja  Sandoz) - on antibiootikum, mida kasutatakse nt kõripõletiku, kurgumandlite põletiku ja kopsupõletiku raviks.

Tootja öelnud, et tarneraskuse põhjuseks on tootmisprobleem (partiide vabastamise viibimine). Tarnehäirest teavitati ravimiametit  11 nov. Tänaseks on ravimi tarned taastunud.

Kuigi bensüülpenitsilliin on nende haiguste puhul  esmavaliku ravim, võib kasutada ka nt. ampitsilliini, amoksitsilliini jne.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: