"Peame muutma oma seadusandlust, et tegeleda puudujääkidega sellistes valdkondades, nagu ühtlustatud aruandlus, tugevam varustuskohustus ja tarneahelate läbipaistvus," ütles Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Stella Kyriakides teisipäeval ühenduse terviseministrite kohtumisel Sloveenias.

Kavandatavad muudatused on suunatud ka EL-i sõltuvuse vähendamisele välismaal toodetavatest ravimite komponentidest, kuna Euroopa Komisjoni hinnangul valmistatakse kaks kolmandikku neist Indias ja Hiinas.

"[Koroona]kriis tõi välja meie liiga suure sõltuvuse Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest, mis puudutab farmaatsiatooteid," ütles Saksa tervishoiuminister Jens Spahn kohtumise eel ajakirjanikele. "Kujutage ette maailma, kui vaktsiinid oleks välja töötatud ainult Hiinas või Venemaal ning lääne demokraatiad ja Euroopa Liit oleksid sattunud neist autokraatiatest sõltuvusse. See ei oleks hea maailm," ütles Saksa tervishoiuminister. 

Koroonapandeemia vallandudes eelmisel aastal sattus Euroopa Liit vastamisi probleemiga, kus ei saanud Indiast ja Hiinast kätte ravimeid ja nende komponente, kuna kriisi ning sellega kaasnenud karantiini ja ekspordipiirangute tõttu takerdusid tarned.

Ravimite nappuse kõrval tekkis majanduse taaskäivitumisega mitmel pool maailmas ka muude kaupade tarneraskusi ning see pani Euroopa Liidu laiemalt tajuma oma sõltuvust mujal valmistatavast toodangust.

Hoolimata teema aktuaalsusest tuleb muudatuste tegemiseks siiski täpsemalt selgeks saada, kuidas ravimitööstus toimib, tunnistas komisjoni ametnik. Seetõttu on seadusandlikku algatust oodata alles 2022. aasta detsembris.

Ühe teemaga kursis oleva allika sõnul peaksid ravimifirmad uute reeglite jõustumisel koostama kriisiplaanid ja väljastama aegsasti hoiatuse, kui nad prognoosivad võimalikke tarneprobleeme.