Erakordne lasteravimite nappus pani mures arstid riigi poole pöörduma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575624780000 | amCalendar}}
Tallinna lastehaigla.
Tallinna lastehaigla. Autor/allikas: Konstantin Sednev/Postimees/Scanpix

Lastele sobivate ravimite tarneraskused on enneolematult suured ja see seab ohtu laste tervise, teatas Eesti lastearstide selts sotsiaalministeeriumile, ravimiametile ja haigekassale saadetud pöördumises. Näiteks lõppesid sel aastal paaris haiglas kõigile vastsündinutele manustatava K-vitamiini varud ning hetkel puudub Tallinna lastehaiglas süstitav penitsilliin.

Lastearstid tõid pöördumises välja, et sellel aastal seati ohtu vähemalt saja vastsündinud tervis, sest paaris Eesti haiglas lõppesid kõigile vastsündinutele sünnil manustatava K-vitamiini varud ning seda ei olnud võimalik apteegist välja kirjutada neile lapsevanematele, kes eelistavad süstile suukaudset manustamist.

"Seda ravimit kasutatakse ka eluohtlike veritsuste raviks suurematel lastel ja täiskasvanutel. Seega peaks see olema alati kättesaadav," rõhutasid nad.

Teise näitena tõid lastearstid välja, et pikalt ei olnud turul ravimit Kreon, mis on elutähtis igapäevane ravim tsüstilise fibroosiga lastele. Ka puudus müügilt taimede õitsemise ajal vajalik allergiaravim opatanool.

"Nimekirja võiks jätkata. Hetkel näiteks ei ole süstitavat penitsilliini Tallinna lasteahaiglas tarneraskuste tõttu," tõdes lastearstide selts.

Eesti väikese ravimituru tõttu ei ole siin saada paljusid teistes Euroopa riikides saada olevaid lastele sobivaid ravimivorme nagu siirupid, suspensioonid, tilgad või küünlad ja seetõttu tuleb neile välja kirjutada täiskasvanute tablettidest tehtavaid pulbreid.

Näitena tõid arstid välja gripiravimi Tamiflu, prednisolooni, spironolaktooni, furosemiidi, ranitidiini, allergiaravimid, spasmolüütikumid, krambiravimid ja palju muud.

Probleemiks peavad pöördumise autorid ka seda, et paljud lastele vajalikud ravimid on Eestis saadaval ainult erialaseltsi taotlusega. Kui laps vajab oma haiguse eripära tõttu müügiloata ravimit, kulub taotlemisele ja eri ametkondade vahel kooskõlastamisele palju aega, mistõttu ravim jõuab lapseni alles mitme nädala või isegi mitme kuu pärast.

"Teeme ettepaneku algatada Eestis ametlik diskussioon ja kutsuda kokku vastav komisjon olukorra lahendamiseks. Peame oluliseks tagada lastele tõenduspõhine profülaktika ja ravi ning kiirendada ravimite jõudmist patsiendini," teatasid arstid.

Sotsiaalministeerium kutsub kõik osapooled asja arutama

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et ravimite tarneraskused on murekohaks laiemalt Euroopas ja paratamatult on Eesti võrdlemisi väike turg.

"Oleme oma ministeeriumi poolt kokku leppinud, et kutsume nii lastearstide esindajad, aga ka perearstide seltsi, kes varem on samal teemal pöördunud, ja laiemalt arstide esindajad koos haigekassa, ravimiameti ja ka ravimite maaletoojate, hulgimüüjate ja apteekide esindajatega ühise laua taha, et neid küsimusi arutada," lausus ta.

Kiige sõnul soovib sotsiaalministeerium ravimiametilt eelnevalt ülevaadet, millised on olnud tarneraskuste põhjused, ajaline kestus ja lahendusvõimalused, et kohtumisel saaks ravimi maaletoojate ja kohapealsete hulgimüüjate ja apteekide esindajatega arutada, kas midagi oleks saanud Eesti ise paremini teha või on tegu suuremate turutõrgetega kogu Euroopas, kus meie võimalus midagi kohapeal muuta on väiksem.

"Loomulikult tahame saada ülevaadet ka sellest, kas osa neist on ennetatavad ka parema infovahetuse, kiirema teavitusega, kui on teada, et on kuskil tekkimas probleemid ühe või teise ravimi tarnimisel," lisas ta.

Teemat on ministri sõnul korduvalt arutatud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhtidega, aga kindlasti on ka kohti, mida Eestis tuleb iseseisvalt senisest paremini teha.

Rääkides lastele sobivate ravimivormide nagu siirupite või tilkade nappusest, ütles Kiik, et ka selles osas soovitakse kohtumisel saada ülevaade, kas küsimus on puhtalt mahtudes või milleski muus. Mahte on Eestis raske võimendada, kuid samas on Kiige sõnul arutatud kolleegidega Balti riikidest ka ühishanke võimalusi, näiteks võiksid Balti riigid koos või ka laiemalt koos Poola ja veel mõne Ida-Euroopa riigiga teha mõnede ravimite tarnimisel ühishankeid.

"Need ei ole paraku lihtsad teemad, täna tekkinud mured, vaid pikaajalised küsimused, millega seisavad silmitsi väga paljud Euroopa riigid, eeskätt tõesti on see mure suurem väiksemates riikides nagu Eesti," tõdes ta.

Kohtumise aega ei ole praegu veel paika pandud, kuid Kiik prognoosis, et see jääb tõenäoliselt jaanuarisse, sest sellel aastal on jäänud veel vaid üksikud töönädalad ning kuna laua taha soovitakse saada kümmekonna organisatsiooni esindajad, tuleb ühine aeg leida küllalt suure osapoolte ringiga.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: