Riigikogu kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1576075380000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu. Poolt hääletas 55 ja vastu 44 saadikut.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,7 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot.

Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Täiendavaid vahendeid eraldati kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele.

Suurim muudatus on seotud top-up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb viie miljoni euro võrra. Toetuse kogumaht on 10,3 miljonit eurot.

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

"Kärbetest hoolimata oleme leidnud võimaluse teatud prioriteetsetes valdkondades siiski kulusid suurendada ehk siis päästjate palgad, õpetajate palgad, väike pensionitõus. Need on sellised asjad, mida me väga soovisime teha ja põllumajandustoetust suurendada veel viimasel minutil, eelarve lugemise käigus," kommenteeris rahandusminister Martin Helme (EKRE). ""Keegi ei saanud täpselt nii palju, kui nad tahtsid või lootsid, aga meil siiski õnnestus seal suurendada toetusi ja palku, ja õnnestus kulude kokkuhoiu tingimustes siis seda teha."

"Kui eelmisel aastal jagati enne valimisi kahekohalisi palgatõuse, siis praegu on enamik palku külmutatud, mis tähendab reaalpalkade langust ja siin on ainult kolm-neli valdkonda, kus suudetakse kinni maksta inflatsioon, aga see tähendab ikkagi mahajäämust konkurentsivõimes. Kui eelmisel aastal aeti mull suureks, siis nüüd on see plaksuga lõhki läinud," kritiseeris endine rahandusminister, opositsioonis oleva Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: