Sisekaitsereservi loomine osutub varem planeeritust kallimaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toompea lukku õppus
Toompea lukku õppus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kui siseminister Mart Helme tuli selle aasta sügisel välja kavaga luua eriolukordadega toimetulekuks sisekaitsereserv, pidi selle loomine algama tulevast aastast ja maksma nelja aasta peale 20 miljonit eurot. Nüüd on ministeerium valmis saanud selle loomise seaduse väljatöötamise kavatsusega, millest ilmneb, et reservi loomine on võimalik varaseimalt ületuleval aastal ja see läheb algselt planeeritust kallimaks.

Siseministeeriumi plaan sisekaitsereservi moodustamiseks on jõudnud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse faasi, mis eelneb seaduse kirjutamisele. Kui huvitatud osapooled sellele oma kooskõlastuse annavad, siis järgmise etapina töötab siseministeerium välja seaduse ja esitab selle uuesti huvipooltele kommenteerimiseks ja kooskõlastamiseks.

Sisekaitsereservi moodustamiseks luuakse politsei- ja piirivalveametisse (PPA) reservüksus, mille ülesanne on reageerida erakorralistele ja ulatuslikku sekkumist vajavatele sündmustele. Reservüksuste koosseisu arvatakse kaitseväekohustusega inimesed, kes on saanud sisekaitselise väljaõppe. Muudatustega kohustatakse need inimesed osalema reservüksuse tegevuses. Selliseid inimesi on Eestis hinnanguliselt 25 000.

Lisaks suunab erakorralise sündmuse ajal PPA politseiametnikud igapäevaste ülesannete täitmiselt ohjeldama massilist korratust ning üleviimise tõttu tekkinud tühimik kompenseeritakse abipolitseinikega, keda on kavas juurde värvata ja kellele antakse suuremad sotsiaalsed tagatised.

Algse kava kohaselt oleks sisekaitsereservi loomine pidanud maksma minema nelja aasta peale 20 miljonit eurot ehk umbes viis miljonit eurot aastas. Äsja valminud väljatöötamiskavatsuse alusel kulud suureneksid ligikaudu 5,9 miljoni euroni, mis oleks nelja aasta peale 3,6 miljonit eurot enam.

Suurim kuluartiklitest on sisekaitsereservis olevate inimeste varustuse, relvastuse ja väljaõppega seotud püsikulud. Need on kulud, mis kaasnevad valmisoleku kontrolli ja õppekogunemise läbiviimisega. Peamiselt varustus, relvastus, varustuse ja relvastuse ladustamine, majutus, toitlustus, tervisekontroll, hüvitised, sotsiaalsed tagatised ja nii edasi. Selle esialgne kulu on umbes 4,4 miljonit eurot igal aastal.

Sellele lisanduvad abipolitseinike kaasamise tugevdamisega seotud püsikulud summas miljon eurot aastas. Igasse maakonda luuakse kava kohaselt rühmajuhi ametikoht, kelle ülesanne on suurendada abipolitseinike arvu, korraldada koolitusi igapäevase tegevuse ja kriisi teemal ning tugevdada igapäevase suhtluse kaudu rühma sidusust ja ühtekuuluvustunnet, kindlustades abipolitseinike suurema panuse ja valmiduse osaleda politsei tegevuses ka kriisiajal.

Samuti on kavas võtta politseisse tööle inimesed, kelle ülesanne oleks sisekaitse reservi hallata. Uued politseiametnikud peaksid arvestust pidama sisekaitse reservis olevate inimest üle ning planeerima PPA-s toimuvat reservteenistust. Sellele kuluks umbes 500 000 eurot aasta.

Samuti sai väljatöötamiskavatsusest selgeks, et ka juhul, kui sisekaitsereservi loov seadus valmis saaks, siis selle moodustamiseni võib veel aega minna. Kuigi riigieelarve vastuvõtmisel sai selgeks, et sisekaitsereservi loomist algaval aastal ei tule, erinevalt sellest, mida siseminister Mart Helme algselt planeeris, ei oleks seda ka pruukinud vabade vahendite olemasolul teha. Kuivõrd muuta tuleks suurt hulka seaduseid, siis kõigi huvipoolte ärakuulamise ja kooskõlastuste leidmiseks läheks vähemalt tuleva aasta teise poolaastani. Seega võiks seadusmuudatused jõustuda varaseimalt järgmise aasta lõpus ja sisekaitsereservi loomiseni võiksime jõuda ületuleval aastal.

Seaduse väljatöötamiskvatsuse töörühmas osalesid siseministeerium, PPA, kaitsepolitseiamet, kaitseministeerium, kaitseliit ja päästeamet.

Soome näide

Soomes on varasemalt sisekaitsereserv moodustatud. Soomes umbes 3000 ajateenistuse läbinud inimest, kes on vähemalt 35-aastased, ei ole enam relvajõudude reservis. Need isikud, läbinud vastava koolituse, on vabatahtlikult andnud nõusoleku, et tulevad kriisi ajal kohalikku politseijaoskonda politseiametnikuks.

Soome arendab praegu politseinike reservi süsteemi, milles oleksid 35-aastased ja vanemad ajateenistuse läbinud isikud, ent reservi kasutamise tingimused oleksid avaramad, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja võimalike hübriidolukordade stsenaariume. Praegu analüüsivad Soome politsei ja relvajõud praktilisi lahendusi ning Soome siseministeerium valmistab vajaduse korral ette asjakohaste õigusaktide muudatused.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: