Kiirabil tuleb inimeseni jõuda igas olukorras sõltumata sellest, kas mobiilside, elektrivõrk või tanklad toimivad. Niimoodi peavad kiirabibrigaadid hakkama saama vähemalt 72 tundi. Sama kaua peavad toime tulema ka seitse suuremat haiglat. Muu hulgas peab töötama haigla verekabinet, erakorralise meditsiini osakond ja intensiivravipalat. Ülal tuleb hoida diagnostika- ja laborivõimekus. 12 väiksemat haiglat peavad hakkama saama 16 tundi.

Niisuguse pildi maalis sotsiaalministeerium umbes kolm aastat tagasi kirjutatud määruses. Ent määrusele seatud ministri allkiri elektrigeneraatoreid ja kütusetagavara ei tekitanud.

"Praegu saab öelda, et ükski haiglatest ega kiirabibrigaadi pidaja ei ole võimeline kõikide ohtude vastu olema toimepidev. Kõige paremini on praegu ette valmistatud piirkondlikud ja keskhaiglad," rääkis terviseameti peaspetsialist Maiheleen Rostok.

Terviseameti arvutuste järgi läheks haiglatel ja kiirabiteenuse osutajatel vaja umbes 21 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütles, et toimepidevus oli 2018. aastal oluline märksõna.

"Me lootsime, et kuna kriisiks valmisolek oli selline oluline teema riigi tasandil, siis jõuavad ka investeeringud kahe aasta jooksul tervishoidu."

Maiheleen Rostok ütles, et esmajärjekorras on vaja elektrigeneraatoreid. See võtab 21 miljonist eurost umbes veerandi.

"Elektrikatkestuse korral võib see halvata nii küttesüsteemi, veesüsteemi kui infosüsteemid. Haigla on väga haavatav, kui elekter läheb ära."

Toimepidevuseks tarvilikku raha on valitsuselt küsitud kaks korda. Mõlemal korral saadi täpselt null eurot. Maiheleen Rostok meenutab eelmise kevade riigieelarve strateegia arutelu: "Meile öeldi, et kuna seni ei ole ühegi sektori toimepidevust rahastatud, siis seekord meile ei võimaldatud seda."

Kuna määrusega seatud tähtaeg jõudis kolm päeva tagasi kätte, leidis sotsiaalministeerium lahenduse. Ministeeriumis ette valmistatud määrusemuudatus lükkab 2020. aastaks seatud tähtaja kolm aastat edasi. Seletuskirjas mainitakse, et nii nagu eelmiselgi aastal, lubab terviseamet raha küsida kevadel, riigieelarve strateegia arutelude käigus. Agris Koppel ütles, et mingeid kokkuleppeid praegu veel pole. Samas loodab ta, et sügisene torm andis kõigile tubli õppetunni.

"Ma arvan, et peab olema terviklik lähenemine Eesti valmisolekule kriisideks ja tervishoid on ainult üks osa sellest. Ma arvan, et siin võiks olla põhimõtteline otsus, et Eesti riigieelarvest läheb senisest suurem summa mitte ainult tervishoidu, vaid ka teistesse sektoritesse ja et järgmise kolme kuni viie aasta jooksul me püüame kõik oma süsteemi niimoodi üles ehitada, et sellised tavapärased kriisid meid enam jalust maha ei lööks."