Veel eelmisel nädalal pidas Helme tõenäosust, et valitsus eelarvest sisekaitse reservi loomiseks raha leiab, väga suureks. Reservi loomisel kuluks järgmise nelja aasta jooksul varustuse ja koolituste tarbeks ligikaudu 20 miljonit eurot.

Teisipäeval tutvustas valitsus järgmise aasta eelarvet, kuid sellest sisekaitse reservi jaoks rahaeraldisi ei leia.

Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Monika Viidul selgitas ERR-ile, et eelarve läbirääkimistel pidas siseminister kõige olulisemaks siseministeeriumi valitsemisala palgafondi kasvu eest seismist.

"Olukorras, kus tuli valida, kas leida rahastus siseturvalisuse valdkonna töötajate palkade või sisekaitse reservi jaoks, pidas minister prioriteetsemaks valitsemisala inimesi. Siseministeeriumi valitsemisala palgatõusuks näeb valitsus ette 2020. aastaks 5,2 miljonit eurot," sõnas ta.

Samas ei tähenda see Viiduli sõnul, et sisekaitse reservi loomisest loobutaks - planeeritud ettevalmistus jätkub.

"Tuleme rahaeraldamise juurde tagasi kevadel riigieelarve strateegia arutelu ajal," lisas ministeeriumi esindaja.

Mart Helme on varem sisekaitse reservi vajalikkust põhjendanud sellega, et sisejulgeoleku tugevdamiseks on vaja arendada eriüksuste ja kiirreageerijate tegutsemisvõimet, suurendada ja uuendada varustust, tugevdada vastuluuret ja piirikaitset, parandada sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning kasvatada üldist vastupanuvõimet kriisideks. Kõigeks selleks tulebki see reserv luua.

Siseministri hinnangul pole Eestis praegu võimekust, et suuremate korratuste puhul korda tagada või suuremaid evakuatsioone läbi viia.