Politseiamet teavitas töötajaid võimalikust eelarvekärpest ja koondamisest ({{commentsTotal}})

{{1565775840000 | amCalendar}}
Politsei.
Politsei. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Politsei- ja piirivalveamet teavitas siseveebi vahendusel töötajaid, et ameti eelarve võib tuleval aastal kuue miljoni euro võrra väheneda, mis tähendab, et peaks kaotama 150 ametikohta. Nii sise- kui rahandusministeerium ütlevad, et kärpeülesannet pole veel antud ja koondamistest soovitatakse kärpimise korral hoiduda.

Siseministeeriumi ülesandel esitavad haldusala asutused augusti keskpaigaks ministeeriumile ettepanekud, kuidas vähendada oma tegevuskulusid kolme protsendi võrra, märkis Delfi.

"Riigiasutuste kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selguvad sügisel riigieelarve aruteludel, kuid valitsus andis kevadel ministeeriumidele ülesande leida eelarves kolme protsendi ulatuses kokkuhoiukohti," on teatesse märgitud.

Suvekuudel tegeles ameti arendusosakond koos prefektuuridega võimalike kärpekohtade leidmisega ning viimastel juhtkonna nõupidamistel käidi kõik need ettepanekud üle. Sellel nädalal saadab amet ettepanekud siseministeeriumisse.

Peadirektor Elmar Vaheri sõnul ei ole võimalik kärpeülesannet täita nii, et see inimesi ei puuduta. "Esimese asjana jätaksime ära ja lükkaksime edasi võimalikult paljud investeeringud, kuid summa suurust arvestades sellest kaugeltki ei piisaks. Näiteks kärpides sõidukipargi uuendamiseks kavandatud eelarvet 90 protsendi võrra, hoiaksime järgnevatel aastatel kokku umbes miljoni, kuid peame leidma kokkuhoiukohti 21 miljoni ulatuses," ütles ta.

Vaheri sõnul tähendab eelarve vähendamine PPAs paratamatult koondamisi. Arvestuslikult tähendaks kärbe 150 ametikoha vähendamist, mille seas on reaalseid koondamisolukordi alla saja.

Siseministeerium: kärbeteks pole käsku veel antud

Siseministeerium teatas ERR-ile saadetud kommentaaris, et tänase seisuga ei ole PPA-le antud ülesannet teha kolme protsendi osas kärpeid.

Kevadel andis valitsus teada, et sõltuvalt sügisesest majandusprognoosist peavad ministeeriumid olema valmis kokkuhoiukohtade otsimiseks. Seetõttu vaatavad siseministeerium ja kõik haldusala ametid üle, millised võimalused kokkuhoiu saavutamiseks on. Seega kokkuvõttes pole PPAl ega ühelgi teisel ametil palutud reaalselt kulusid vähendada, vaid vaadata üle oma võimalused. Kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selgub sügisel riigieelarvearutelude käigus," märkis siseministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni.

Hanni sõnul on võimalike kokkuhoiukohtade ülevaate koostamise ülesande on saanud kõik ministeeriumid. Seda, kuidas ministeeriumite valitsemisalades kokkuhoiu kava koostatakse ja kuivõrd valitsemisala asutusi kava koostamisse kaasatakse, valib iga ministeerium ise.

"Siseministeerium on seisukohal, et oma võimalusi, vajadusi ja töökorraldust tunneb kõige paremini iga asutus ise. Seetõttu ei soovi ministeerium asutustele ette kirjutada, kuidas kokkuhoidu saavutada, vaid asutused analüüsivad oma võimalused ise läbi. Eesmärk on leida kokkuhoiukohad eelkõige tulevaste investeeringute ja muude tulevikku planeeritud tegevuste või teenuste arvelt. Olenevalt asutusest võivad analüüsid puudutada teatud osas ka ametikohtade ümberkorraldamist, kuid seda pigem vähesel määral ja ametikohtade arvu vähendamine ei ole kindlasti eesmärk," kirjutas Hanni, ja lisas, et paanikaks põhjust ei ole.

"Kuna valitsus andis kevadel signaali, et sügisel võib tekkida vajadus kokkuhoiukohtade leidmiseks, siis seetõttu neid kohti juba aegsasti ka otsime. Tegemist on võimalike kokkuhoiukohtadega, mitte kindla kärpeplaaniga," märkis ta.

Helme: koondamisi ja kärpeid PPA-s ei tule

Rahandusminister Martin Helme, kes asendab siseminister Mart Helmet puhkuse ajal, märkis ERR-ile saadetud kommentaaris, et mingeid koondamisi või palgakärpeid politseis ja päästeametis ei tule.

"Kevadel anti kõigile ministeeriumitele teada, et nad peavad olema valmis leidma kokkuhoiu kohti. Selgelt öeldi ka välja, et inimeste arvelt kõige viimases järjekorras, st palkade kallale ei lähe. Eelarve tegemine läheb kohe-kohe käima ja PPA juht Vaher on lükanud käiku maailma vanima triki, lastes valmis teha ja siis avalikkuse ette "sattuda" paberil, milles luuakse pilt, et kui raha juurde ei saa – või kui midagi tuleb kusagil kokku hoida – siis tulevad koondamised ja palgakärped. Peadirektor ise on tänavu enne valimisi saanud juba suisa kaks palgatõusu, mis tal viga," kirjutas Helme.

Helme sõnul pole Vaher hakkama saanud ülesandega leida kokkuhoidu mujalt, mitte palgafondist. "Vaher kasutab oma alluvaid inimkilbina eelarveläbirääkimistel. Või mis läbirääkimistel, tegu on väljapressimisega," märkis ta.

"Mis puudutab investeeringuid, siis vastupidiselt meedias levitatavatele juttudele on põhimõttelise katteallika saanud plaan teha järgneva kolme-nelja aasta jooksul korda kõik piirivalve kordonid ja PPA ühishooned. Veelgi totram on aga lugeda meediast jutte selle kohta, et siseministeerium loob sisekaitse reservi politsei ja päästjate palkade arvelt või et see sisekaitse reserv ongi piirivalve taastamise aseaine. Piirivalve eraldi loomine oma struktuuri ja eelarvega on täiesti eraldi protsess sisekaitse reservi loomise kõrval ning seegi info sisekaitse reservi loomisest, mis siseministeeriumist on poolikul kujul ringlema läinud, ei vasta tõele," kirjutas Helme.

Politsei- ja piirivalveameti 2019. aasta eelarve on kokku ligikaudu 220 miljonit eurot, millest personalikulu on 130 miljonit.

Allikas: ERR-Delfi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: