Sisekaitse reservi loomine nõuab nelja aastaga 20 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

{{1568715780000 | amCalendar}}

Sisekaitse reserv luuakse kriisiolukordades avaliku korra tagamiseks ning reservi võetakse peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe erialaväljaõppe läbinud reservväelasi. Kui valitsus reservi loomiseks raha eraldab, läheb järgmise nelja aasta jooksul varustuse ja koolituste tarbeks ligikaudu 20 miljonit eurot.

Kuivõrd sisejulgeoleku tugevdamiseks on vaja arendada eriüksuste ja kiirreageerijate tegutsemisvõimet, suurendada ja uuendada varustust, tugevdada vastuluuret ja piirikaitset, parandada sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning kasvatada üldist vastupanuvõimet kriisideks, tulebki luua sisekaitse reserv, põhjendas siseminister Mart Helme teisipäeval.

"Reserviste kaasataks eelkõige avaliku korra tagamisse juhul, kui on vajalik politseijõudude kohalolu suurendada ja tagada ülesannete täitmiseks rotatsioon. Sellised olukorrad oleksid näiteks massiliste korratuste ohjamine, elutähtsate teenuste objektide kaitsmine ja piirikaitse tugevdamine," ütles Helme.

Helme sõnul pole Eestis praegu võimekust, et tagada kord suuremate korratuste puhul või viia läbi suuremaid evakuatsioone.

"Kujutame korraks ette, et suure avarii tulemusena on vaja evakueerida kortermaju Lasnamäelt. Sellistel puhukudel on vaja tagada, et inimesed saaksid toidu, hügieenivahendid, valguse, sooja. Meil selleks praegu võimekust pole," märkis ta.

Siseministeeriumi asekantsleri Viola Murdi sõnul vajab sisejulgeolek lisajõudu ettenägematute ja suurte kriiside korral.

"Siseministeeriumi valitsemisalas on tavaolukorras toimetamiseks piisav võimekus olemas. Hädaolukordade nagu metsatulekahjude, tormide ja üleujutuste puhul kaasatakse partneritena kaitseväge, kaitseliitu ja vabatahtlikke. Mastaapsete kriisidega toimetulemiseks vajab sisejulgeolek aga lisajõudu," rääkis Murd.

Murdi sõnul peab reserv aitama toime tulla nii siseriiklike kriisidega kui ka välisriigi mõjutustegevuse toimel kasvavate olukordadega, nagu pronksiöö ning ka varjatud agressiooniga teise riigi poolt, nagu juhtus Ukrainas.

Kuivõrd tavaolukorras saadakse ka politsei ja päästeteenistustega hakkama ning uut professionaalset üksust pole mõtet luua, moodustatakse reserv, kuhu kaasatakse kaitseväeteenistuse läbinud isikuid, peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe erialaväljaõppe läbinud reservväelasi, aga ka endiseid politseinikke ja sisekaitseakadeemia lõpetanuid.

Sisekaitse reservi järgmise nelja aasta (2020-2023) arvestuslik kulu on 19,7 miljonit eurot ehk ligi viis miljonit eurot aastas. Peamiseks kuluks on varustus, mis oleks sarnane piirivalve kiirreageerimisüksustele. Lisaks on vaja eelarvet väljaõppele ja PPAsse formeerimisvõimekuse loomiseks.

Nelja aasta jooksul koolitatakse välja 700 inimest, mis teeb aasta kohta umbes 160 inimest, märkis Murd. Eelnev väljaõpe on siiski nõutav, Murdi sõnul täiesti nullist ei hakata kedagi väljakoolitama.

Helme sõnul ei tohiks selle 700 inimese leidmisega probleeme tekkida, isegi kui neil peab olema ajateenistuses läbitud vastav väljaõpe.

Reservi loomiseks tehtud taotluse riigieelarvesse peab kinnitama valitsus. Helme hinnangul on raha eraldamise tõenäosus "väga suur".

"Ma ei saa öelda, et see 19,7 miljonit on juba taskus, kuid taotlus on tehtud, riigieelarve läbirääkimistel sellega arvestatakse, ja tõenäosus, et see reserv ideeks ei jää, on väga suur," märkis ta.

Sisekaitse reservi formeerimise ja õppekogunemiste eest hakkab vastutama politsei- ja piirivalveamet (PPA). Ka väljaõppe eest hakkab vastutama PPA. Reservi üle hakkab arvestust pidama ja õppekogunemisteks kokku kutsuma kaitseressursside amet.

Pole uus idee

Murdi sõnul hakati laiapinnalise riigikaitse ideega tegelema juba 2014. aastal ning sisekaitse reservi mõte tekkiski selle käigus. Konkreetselt sisekaitse reservi loomise ettevalmistamisega on tegeldud käesoleva aasta algusest.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aasa hinnangul on praegused sisekaitsejõud õhukesed ning kriisiolukorras on abi vajalik.

"Kui on kriis või sõda, siis peab laiemalt rakendame ressursse, selleks luuakse sisekaitse reserv. Need ideed hakkasid mitu aastat tagasi idanema. Kui paljud ideed realiseeruvad, sõltub (riigi)eelarvelistest vahenditest," rääkis Aas.

Viola Murd selgitas, et kaitseliitu nähakse abijõuna peamiselt piirkondlike kriiside lahendamisel.

"Kaitseliidu suunal näeme, et kaitseliit suudab aidata pigem piirkonnapõhiselt, olles toeks avaliku korra tagamisel ja ulatusliku evakuatsiooni puhul mingis piirkonnas. Sisekaitse reservi puhul me räägime konkreetsete oskustega inimestest – need, kes on läbinud ajateenistuse sõjaväepolitseis," rääkis Murd.

Helme sõnul näitavad praegused prognoosimudelid, et Eesti ei pea mitte niivõrd kartma agressiooni piiri tagant, vaid et rahutused tekivad riigi sees.

"Nappuse, kriisi ärakasutamine väliste jõudude poolt. Praegu nende väljakutsetega toimetulemiseks ilmselgelt võimekust napib," märkis siseminister.

Pevkur: politseile minnakse politsei enda rahaga kosja

Endine siseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles ERR-ile, et tema sisekaitse reservil sellisel kujul ei näe väga suurt otstarvet.

"Meil on politsei- ja päästesüsteemis võimelünkasid küll ja küll, ja kui kuskil oleks nelja aasta peale vaja 20 miljonit lisaraha, siis tuleks tegelda tänaste võimelünkade likvideerimisega," lausus ta.

"Teiseks: mulle tundub, et täna on politseile kosja mindud tema enda rahaga. Ühest küljest anti politseile ülesanne, et tuleb tõmmata koomale, teise käega antakse raha juurde," rääkis Pevkur.

Pevkuri jaoks on suur küsimus ka relvade usaldamine reservjõudude kätte. "See ei saa olla lihtsalt nii, et antakse relvad kätte, et minna tavainimeste vastu tänaval - see õigus on ainult eriväljaõppe saanud politseiametnikel, ja kui valitsus nii otsustab, siis ka kaitseväel ja kaitseliidul, aga ei saa olla mingil üksusel, kes saab väga väikeses mahus väljaõpet või lihtsalt täiendkoolitust," ütles Pevkur.

"Meil on olemas kehtiv kord, kuidas näiteks vajadusel kaasata kaitseväge või ka kaitseliitu massirahutuste ohjamiseks. Kui on soovi, siis ei tule seda teha sisekaitse reservina, vaid piisaks, kui anda need vahendid kaitseliidule, Kaitseliit saaks oma võimeust ja vajadusel ka õpetatavate hulka suurendada ja selleks ei oleks vaja luua eraldi üksust politsei alla," märkis endine siseminister.

Pevkuri sõnul piisab ka praegustest kriisimehhanismidest. "Kui meil on kriis, kus on vaja hakata ohjama masse suures mahus, siis on nagunii vaja välja kuulutada hädaolukord või erakorraline olukord, ja selles olukorras käivituvad hoopis teistsugused mehhanismid, mis võimaldavad inimesi kutsuda teenistusse ja panna ka seisma riigi julgeoleku eest," lausus ta.

Pevkuri hinnangul pole ühtki sisulist ega ka juriidilist põhjust, miks sisekaitse reservi sellisel kujul tehakse.

"Eelkõige tuleks selle raha eest politseilt varustust juurde soetada. Näiteks ka kaitsepolitsei töötingimused ei ole need, mis nad peaksid olema. Seda reservi minnakse tegema politseinike ja päästjate palgatõusu arvel," märkis Pevkur.

 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: