Töörühma juht Raul Rikk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et e-valimiste kaotamist suvel kokku kutsutud töörühm ei arutanud. Arutelude tulemisena esitati 25 ettepanekut, mille võib teemade järgi jagada neljaks.

E-valimiste süsteemi soovitatakse paremini ja stabiilselt rahastada. Leitakse, et e-valimised peaksid olema arusaadavamad ning usalduse suurendamiseks peaks selgitama, millised on olnud valikud süsteemi arendamisel.

Samuti võiks töörühma arvates suurendada e-valimiste turvalisusega seotud inimeste arvu. Näiteks võiks e-valimiste turbe auditid olla tehtud mitte ühe, vaid mitme audiitorgrupi poolt.

"Teine asi on see, mis toodi väga tugevalt välja, et e-valimistega võiks olla seotud rohkem inimesi ehk teadlikke inimesi, kes oskavad seda ka teistele selgitada. Kolmas asi on see, et valimiste vaatlejaid võiks olla rohkem - seal peaks tegema niimoodi, et osad on need, kes saavad tulla lihtsalt vaatlema ja osad on akrediteeritud, kes teavad seda süsteemi ja oskavad hinnanguid anda," selgitas Rikk.

Aruande esitamisega eelmise ministri kokku kutsutud töögrupi tegevus lõppes. Praegune minister Kaimar Karu ütles, et nüüd, kui e-valimiste seis on kaardistatud, tuleb konkreetsemalt jätkata.

"Seal oli päris mitu suuremat teemat. Üks on konflikt hääle jälgitavuse ja hääle salajasuse vahel, mis tuleb ära lahendada. Teatavad õiguslikud aspektid on, millega tuleb tegeleda. Teadlikkuse tõstmine ja olemasoleva informatsiooni parandamine ka kindlasti," rääkis Karu.

Nende teemadega hakkab tegelema järgmine töörühm. Minister soovib järgmise töörühma kokku kutsuda võimalikult ruttu.