"Insight": Kaevanduskäikude peal asuv Kohtla-Järve elurajoon praguneb, aga abi ei ole
Vanade kaevanduskäikude kohale ehitatud Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni majad ja teed lagunevad, aga parandada neid ei saa, kuna ühest küljest ei ole selleks raha, aga osalt ka seetõttu, et suurte masinatega tehtavad ehitustööd võivad kaasa tuua uusi ja suuremaid varinguid.
"Mahajäetud kaevandustele rajatud linnaosa käriseb sõna otseses mõttes õmblustest. Võimud ei julge isegi asfaldiauke paigata, sest selle tagajärgi ei oska keegi ette aimata," tõdeb ETV+ saade "Insight".
Mikrorajooni elanikud sõidavad iga päev koju mööda auklikke tänavaid. Tavalised löökaugud neid ei üllata, aga on ka auke, kuhu kaob terve meetripikkune tollipulk. Kortermajade seintes on aga praod, millest mõned on nii laiad, et võib käe sisse torgata.
"Õnnetus ei juhtunud täna. Praod hakkasid tekkima juba 2014. aastal, aga siis ei pööranud linn sellele erilist tähelepanu," ütles Korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Raissa Vares.
"Teist nii probleemset piirkonda Eestis ei meenugi. Kõik hooned vajuvad, ent ma pole näinud, et tekiksid sellised praod ja nii suures ulatuses," tunnistas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ehitusosakonna juht Kati Tamtik.
Kohalikud elanikud teavad seda. Seepärast sattusid nad ärevusse, kui linn otsustas teha mikrorajoonile kingituse - ehitada lastele mänguväljaku. Nad teatasid ehitusest tehnilise järelevalve ametile, amet viibutas linna suunas näppu. Mõni aeg hiljem avastas ühe maja haldur majast värsked praod. Läbi viidud ekspertiis nimetas ühe tõenäolise põhjusena ehitustöid.
Elanikud pöördusid Kohtla-Järve võimude poole, need omakorda tehnilise järelevalve ametisse ning tänavu sügisel said kohalike ühistute esimehed teada, et eranditult kõigis majades tuleb läbi viia ehitusaudit. Maju, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu, oli kolm-neli.
Raha ei ole
Ehkki kohalikud arvavad, et riik peaks aitama neil probleemi lahendada, laiutavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud käsi: tegemist on nõukogude perioodi taagaga. Hoonete säilimise eest vastutavad nende omanikud, elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamise eest aga linn.
Linn nõustus tasuma kõigi majade ehitusauditi eest, kuid kes maksab edasiste, remondikulude eest, ei ole selge. Elanikel ja omavalitsusel selliseid vahendeid ei ole.
Seni oli probleemi ainsaks lahendusvõimaluseks sihtasutuse KredEx renoveerimistoetus. Ent ka see meede pole mingi imerohi, kuna kõigile toetusi ei jagu. Maapiirkondadesse, seda enam Ida-Virumaale, pole raha jõudnud ega jõuagi. Pärast toetuseavalduste vastuvõtu väljakuulutamist täitub lubatud maht mõne minutiga.
"KredExi toetused toimivad seal, kus elavad maksujõulised kogukonnad, kes võivad pangast laenu saada. Jutt on Tallinnast, Tartust ja mõnest maakonnakeskusest, see on kõik. Väidan täie vastutustundega: Ida-Virumaa vajab erilist tähelepanu," tõdeb riigihalduse minister Jaak Aab.
Lahenduse peaks leidma majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Esialgu näevad ametnikud kaht võimalust: soodustingimused toetuste saamiseks maapiirkondadele, sealhulgas Ida-Virumaale, ja riigilaenude andmine.
Vares aga kahtleb nende abinõude tõhususes: "Vaja on omafinantseeringut. Majadel reeglina oma raha ei ole. Me mõistame, et tasuta ei saa midagi. Kõik sõltub tingimustest, ent mina arvan, et soodustingimusi ei tule."
Elurajoon kui katsejänes
Lõuna mikrorajooni probleemid ulatuvad kaugesse minevikku. Kohtla-Järve linna ehitamist tühjale väljale alustati 1946. aastal. Linn kasvas kiiresti, kiires tempos kasvas ka põlevkivi kaevandamine. Peagi jõudsid kaevandused peaaegu linna piirile.
Siis otsustasid nõukogude insenerid teha julge ehitusalase eksperimendi ja ehitada mikrorajoon otse kaevanduste peale. Esimene tänav, millele anti teemakohane nimi - Katse tänav, tekkis 1960. aastatel. Eksperimenteerijad tahtsid katsetada, kas maju võib ehitada kaevanduse peale ja mis nendega tulevikus juhtub.
Rajooni jälgiti pidevalt, et 1983. aastal see lõpetati, ehkki insenerid soovitasid seiret läbi viia kord aastas. Pärast iseseisvuse taastamist sellistele pisiasjadele ilmselt isegi ei mõeldud.
Tulemus on see, et Lõuna mikrorajoon seisab kaevanduskäikudel, millest mõned on täitmata. Mis maa all toimub, ei oska keegi täie kindlusega väita. Seepärast on amet keelanud mikrorajoonis ehitustööd, mis nõuavad rasketehnika kasutamist.
Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin ironiseerib: nad oleksid võinud nõuda, et käiksime siin pehmetes sussides. "Olukord on absurdne. Me ei saa selles rajoonis isegi teid parandada," kurdab ta.
Toimetaja: Mait Ots