Kohtla-Järvel kaevandusse vajuvat linnajagu on tabanud uued probleemid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1601369460000 | amCalendar}}
Foto: Rene Kundla/ERR

Kohtla-Järvel on linnajagu, mis on ehitatud vanale kaevandusalale. Tõenäoliselt on just maa vajumise tõttu viimastel aastatel tekkinud piirkonna majade seintesse praod. Lisaks on hakanud sisse vajuma kaevanduste tuulutusavad ehk šurfid. Kohtla-Järve linnajao elamud pole spetsialistide sõnul küll eluohtlikud, kuid elanikud soovivad, et riik ja omavalitsus tuleksid neile pragunevate majade probleemide lahendamisel appi, räägiti "Terevisiooni" uudistes ja saates "Uudis+".

Kohtla-Järve on linn, mis on läbi ajaloo koosnenud mitmest tükist. Praeguseks on alles jäänud viis linnaosa: Järve, Ahtme, Oru, Kukruse ja Sompa. Kohtla-Järve Tallinna-poolseima Järve linnaosa üheks piirkonnaks on 5000 elanikuga niinimetatud Lõuna mikrorajoon. Põhiliselt nelja-viiekorruselistest majadest koosnev linnaosa on omapärane selle poolest, et see on ehitatud vanale kaevandusalale.

Nimelt valmisid seal esimesed majad poolsada aastat tagasi, pärast seda kui piirkonnas oli 1967. aastal lõpetanud töö Kukruse kaevandus. Kortermajade rajooni elamud ehitati vana kaevanduse alale eksperimentaalkorras. Nii saigi esimestest majadest moodustunud uulits Eestis ainulaadse tänavanime Katse.

"Kui vanu materjale vaadata, siis majad projekteeriti ju, kui ma ei eksi, Ukraina kaevanduspiirkondade eeskujul, et uurida, mis tingimustel altkaevandatud maale maju ehitada. Paraku siin elavate inimeste jaoks jätkub eksperiment tänini ja häid lahendusi pole," rääkis piirkonna ajalugu uurinud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna õigusnõunik Valmond Mikli.

Praod hakkasid tekkima 2014. aastal

Piirkonna elanikud avastasid kuus aastat tagasi, et nende majadesse hakkavad tekkima praod. Põhjustena arvati nii kehva ehituskvaliteeti kui ka seda, et majad on ehitatud kaevanduste kohale.

Peagi taastati paar aastakümmet varjusurmas olnud Lõuna mikrorajooni majade vajumise vaatlemine spetsiaalsete abivahendite abil ja viimased kolm aastat on olukorral silma peal hoidnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. "Palkasime eksperdi, kes seda olukorda siin monitooris, Eesti geoloogiateenistus tegi siin puurimised ja mõõtis ka maapinda lidariga. Lisaks on üles otsitud piirkonda puudutavad vanad arhiivimaterjalid, nii palju kui neid on. Selle põhjal sai koostatud eelmine ekspertiisiakt, mis ütleb, et vajumised jäävad, aga otsest ohtu praegu ei ole," rääkis olukorra kaardistamisest TTJA ehitusosakonna õigusnõunik Valmond Mikli.

Esmaspäeval Kohtla-Järvet külastanud Valmond Mikli näitas ka kaarti, kus on näha, et majad pole kogu ulatuses ehitatud kaevanduskäikude vahele jäetavate tervikute peale ja tühjad kaevanduskäigud jooksevad majade alt läbi. "Eksperdiarvamuse kohaselt on vajumislehter 25 meetrit ehk see pinnas liigub siin all ja seetõttu vajumised toimuvadki."

Majade juurde on tekkinud augud

Sel aastal on aga Lõuna mikrorajooni elanikel tekkinud uus mure, mis teistes Ida-Virumaa piirkondades on juba varemgi esile kerkinud, täpsemalt küll alla vajunud. Nimelt hakkasid elumajade läheduses sisse langema kaevanduse šurfiaugud ehk kohad, mis olid eelkõige mõeldud kaevanduste tuulutamiseks. Linnavalitsuse palvel kaardistatakse need Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti abiga. Lisaks esitab amet linnale ka piirkonna üldanalüüsi, mis Mikli sõnul peaks valmima paari kuuga.

Kuna tegu on vana kaevandusalaga, siis vastutab piirkonnas maa-aluse segaduse lahendamise eest eelkõige riik, kuid üheksat korteriühistut juhtiv Valentina Kurganova tõdes, et ta tunneb, et elanikud on jäetud oma muredes tegelikult üksi. Kurganova nentis, et eri ametkonnad küll seiravad olukorda, kuid probleemile lahendust ei paista leidvat. "Me tahaksime seda probleemi lahendada, aga selleks peaks korteriühistuid finantsiliselt toetama ja aitama teha remondiprojekti. Vaja on palju raha ja elanikele ei ole see taskukohane," rääkis Valentina Kurganova.

Korteriühistute juhi sõnul suhtuvad kohalikud elanikud teemasse eri moodi. Osal on ükskõik, sest kodus käiakse vaid magamas, aga osas tekitab olukord hirmu. Valentina Kurganova tunnistas, et olukord muutub aina hullemaks. "Majadesse tekivad uued praod. Lisaks on majade juurde tekkinud langatused, näiteks Sinivoore 5 asuva maja juures on kõnnitee silmanähtavalt sisse vajunud. Seega on olukord selline, et kiidelda pole millegagi, olukord on pigem nukker."

Linn soovib ministeeriumidega teemat arutada

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnul pöördub linn probleemide lahendamiseks nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. "Peame kõik asjad riigile ära rääkima, et riik saaks planeerida raha selleks, et lisauuringuid teha. Selleks, et hakata majadega midagi edasi tegema, on vaja ära otsustada see, mida teha maa-aluste kaevanduskäikudega. Võibolla on vaja need kuidagi kinnitada või millegagi täita, seda ei oska praegu öelda. See on muidugi hirmus kallis lugu, mis sealt võib tulla. Aga maa-alune osa on riigi omand ja riik peab selle ära lahendama ning seda enne, kui hakata maju auditeerima ja remonti tegema. Seda pole mõtet teha, kui põhjus on alles," rääkis Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.

Linnapea sõnul võib aruteludes välja tulla seegi, et võibolla oleks mõttekam ehitada hoopis uus elamurajoon ja Lõuna mikrorajooni elanikud sinna kolida.

Ljudmila Jantšenko nentis, et teadmatus Lõuna mikrorajoonis toimuvate majade pragunemise probleemi ümber raskendab ka tavapäraseid kommunaaltöid. Linnapea tõi näiteks, et teetööd on piirkonnas raskendatud, kuna ei ole teada, kuidas need võivad majadele mõjuda.

Linna kutsel esmaspäeval kohapeal olukorraga tutvunud Valmond Mikli nõustus, et kuna probleem on nii unikaalne, siis tuleks selle lahendamisega tegelda riiklikul tasemel. "Probleem on tõesti suurem, kui korteriühistu peaks lahendama, kuid minu teada on linnavalitsus aidanud ja eks võibolla tuleb ka riik appi. Ta on kindlasti eriline, sest elada kaevanduse peal, see pole Eestis tavaline," tõdes Mikli.

"Majades toimuvad konstruktsioonide nihked, tekivad praod. Vastavalt võimalustele neid pragusid täidetakse. Aga varisemisohtu küll ei ole. Kui me räägiksime mõne maja varisemisohust, siis me teeksime maja kohe tühjaks," ütles Mikli.

Uudis + lugu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: