Margus Mäemets: Soomest ja vabandamisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Margus Mäemets
Margus Mäemets Autor/allikas: Erakogu

Ma olen tänulik, et meil on naabriteks soomlased. Tänulik sellepärast, et hilisemal nõukogude ajal andsid nad meile n-ö valgustust, nad aitasid meie majandusele suuresti kaasa ning rasketel aegadel pakkusid tööd meie Kalevipoegadele, ehitusstandardidki on meil suuresti üles ehitatud Soome RYL põhjal jne, kirjutab Margus Mäemets.

Eelkõige hindan soomlaste vaoshoitud ja tasakaalukat käitumist ning asjaajamist, samuti nende pragmaatilisust. Kui hetkeks tekkis mõte, et me oleme vast nüüdseks oma pika iseseisvusega ja soomlaste eeskujul neile kuidagi oma kultuurse käitumisega järgi jõudnud, siis nii see ei ole.

Seda näitas meie ühe ministri sõnavõtt Soome uue peaministri kohta. Eelkõige on just piinlik seetõttu, et oli tekkinud mulje, et me oleme kuidagi eestlastena küpsemaks saanud ja täiskasvanuks, aga seda siiski mitte ning Soome poolt tulebki vaid selline nõutu ja pettunud peavangutus nagu lapsele, kes tahab olla täiskasvanud, kuid on ikkagi veel laps ja ei taha sellega ise nõustuda.

Hea meel on veel selle üle, et Soome uus peaminister Sanna Marin on noor ja ennast ise üles töötanud inimene. Rõhutan: noor ja ennast ise üles töötanud inimene. Mis poliitilised vaated tal parajasti on, selle üle ma siin arutle, sest stabiilses heaoluriigis nagu Soome on poliitiline vasak pool ja parem pool vähem äärmuslikud.

Mul on hea meel sellepärast, et kui mõni noor Eesti aktiivne inimene sooviks ja tahaks riigijuhtimises kaasa lüüa, siis poleks tal ühtegi head eeskuju meilt küll võtta, aga nüüd on vähemalt see võtta lahe tagant.

Kes meie noortest saab innustust praegustest Eesti poliitikutest, kui need näevad nii palju vaeva, et muuta poliitika käredate, torisevate, vaenulike, valelike vanade meeste pärusmaaks? Pigem astuvad noored sellest nii kaugele kui võimalik ning ei määri ennast poliitika mainega ja säilitavad ehk veel selle algse tõe ning muuhulgas teadmise, mida tähendavad ausus ning siiras vabandus.

Vabanduse tähendus avalikus ruumis on devalveerunud. Vabandus ei tähenda enam seda siirast kahetsust, mida väljendatakse, kui tehakse midagi valesti või kellelegi ülekohust. Vabandus ei tähenda enam, et tunnistatakse oma eksimust ning otsitakse teiselt poolelt andestust. Seda me ju õpetame oma lastele. Sedasi käitume oma pereringis.

Mida tähendab praegu avalik vabandus poliitikas? Minu silmis ja selle definitsiooniga võrreldes suurt midagi. See on üks vahend. Pragmaatiline vahend, mis on kaaperdatud inimlikkuselt ja mida kasutatakse üsnagi küüniliselt.

Vabanduses on leidnud ekrelased hea viisi, kuidas lepitada peaministrit koalitsiooni koos hoidma, sest too usub veel selle tähendusse, kuid ei mõista samal ajal, et vabandusel pole enam seda tähendust, mis sellel varem oli. Ühesõnaga peaministrit lollitatakse.

Matemaatiliselt on see ju selge, et 1-0=1. Selles tehtes on 1 vabandamist väärt tegu ja ja 0 on praeguse vabandamise väärtus. Kui milleltki võtad mitte midagi maha, siis tulemus on ikka sama, mis alguses ehk vabandamist väärt teo tegija ei ole tegelikult vabandanud. Kui tahaks praegu ühele teatud tegelasele öelda, et ta on täielik kloun ja seejärel praeguses vääringus vabandust paluda, siis arvab vabandaja siiski, et ta on täielik kloun ja midagi ei muutu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: