"Huvitaja": Tallinnas sõitev robotbuss ehmatas raagus puid nähes end seisma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Isejuhtiva bussi esitlus Kumus
Isejuhtiva bussi esitlus Kumus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Tallinna Tehnikaülikool käivitas sel nädalal Targa Linna Tippkeskuse, kuhu koondatakse rahvusvahelisel tasemel teadmised, et asuda Eesti linnades katsetama erinevaid nutilinna lahendustega seotud pilootprojekte. Näitena taolisest katsest tõi ta suvel Kadriorus sõitma hakanud isejuhtiva bussi.

Tippkeskuse juht Ralf-Martin Soe selgitas Vikerraadio saates "Huvitaja", et nutilinna puhul on tegemist linnaruumiga, mis on vastuvõtlik erinevatele tehnoloogiatele ja kasutab tehnoloogiat selleks, et erinevaid probleeme lahendada. Ta tõi näiteks Tallinnas asuva Kalaranna tee, mis on loodud nutikaks tänavaks.

"Sinna on pandud erinevaid sensoreid, alustatud sellest, et jälgitakse, kui palju inimesi liigub, kui palju jalgrattureid liigub, kui palju autosid liigub, mis on prügikastide täituvus ja mis on keskkonnanäitajad," loetles Soe. Tänu sääraselt kogutavatele andmetele saaks tulevikus asuda linn nutikamalt erinevaid teenuseid pakkuma, korraldades näiteks prügivedu vaid siis, kui prügikastid on täis. Või pakkudes ühistransporti aegadel, mil inimestel reaalselt liikuda on vaja. Säärased eelised võivad saada tulevikus inimestele ka üheks uue kodu valimise otsustusallikaks.

Alustanud tippkeskus peaks Soe sõnul aitama erinevate pilootprojektide puhul paratamatut bürokraatiat oluliselt vähendada ning võimaldama algatada mitmeid projekte juba paari aasta jooksul. Ta tõi näiteks sel aastal Kadriorus sõitma asunud robotbussi, mille Eestisse toomiseks alustati tööd juba 2015 aastal. Ehkki Eesti sai vahepeal valmis ka oma tehnoloogia, millega mõni buss ise sõitma panna, tuli buss sisse tuua välismaalt, kuna algse projekti dokumentides oli nõnda kirjas. Samuti on uute projektide algatamine kulukas, kuna ükski lahendus ei ole alguses kohe majanduslikult tulus. Uuel tippkeskusel on aga vahendeid, et seitsme kuni kaheksa aasta vältel Eesti linnades uusi projekte algatada.

Ehkki isejuhtiv buss on Tallinnas sõitnud vaid mõned kuud, on sellest juba kasu olnud süsteemide korrigeerimisel ning uute lahenduste avastamisel. "Siin on põhimõtteliselt kolm kasutegurit. Esiteks on Tallinna linn ja Tallinna Transpordiamet aru saanud, mis see tehnoloogia tegelikult on. Mida ta võimaldab ja mida ei võimalda. Näiteks seda, et tõepoolest, tee ja ümbruskonna hoolduse intervall peab olema oluliselt intensiivsem," rääkis Soe. Ta kirjeldas, kuidas robotbuss sattus segadusse tee ääres olevatest raagus puudest, kuna bussi mälus olev suvine pilt oli koos lehtes puudega. Samuti ehmatasid langevad lehed bussi nii, et viimane hakkas pidevalt neile signaali laskma, pidades kiiresti langevaid lehti mingiks ohuks. "See on see, et kusagil paberilt lugedes või teistelt kuulates selliseid kogemusi ei saa," sõnas Soe.

Lisaks säärastele andmetele on buss ka hea õppimisvahend tudengitele. Praeguseks on tööle võetud juba neli robootikatudengit, kes bussiga töötavad ning seda uurivad. Samuti kogub buss pidevalt andmeid ilmastiku, bussi tehnoloogia ja inimeste tagasiside kohta, et tulevasi busse paremini liikuma panna.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: