Kuhu nad kaovad – politsei saab aastas 5000 teadet kadunud inimesest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Kahjuks on ka jõulude ajal nii, et politsei peab otsima kadunud inimesi. Kadunud inimeste otsimisest käis esmaspäeval Vikerraadio saates "Lõpp hea, kõik hea" rääkimas politseikapten Ottomar Virk.

"Enamikul juhtudel leiab politsei väga kiiresti üles selle inimese. Kuskil sadakond inimest aasta peale on sellised, kelle otsimisega peame oluliselt rohkem vaeva nägema," rääkis Virk.

Virgi sõnul on moodustavad suure osa kadumisjuhtumitest kaks suurt tegurit – üks on sassis inimsuhted: tähelepanuvajadus, vaimne ja füüsiline vägivald; teine on alkoholi liigtarvitamine.

Otsimine algab Virgi sõnul ohuhinnanguga. "Alati ei ole ta kadunud, me lihtsalt ei tea, kus ta on. On palju juhtumeid, kus inimene tahabki ära olla. Eelmiste jõulude ajal tekkis üks perekonflikt, mees jalutas kodust ära. Nädal või kaks saime Saksa kolleegidelt info, et ta on seal. Kõik oli temaga korras, mingit ohtu ei olnud," rääkis Virk.

Politsei kapten pani inimestele südamele, et kui soovitaksegi ära minna ja mõnda aega eemal olla perest või lähedastest, siis tuleks sellest lähedastele või vähemalt politseile teada anda.

Kui aga inimene on lähedastele teadmata läinud, tuleks sellest nii pea kui võimalik teada anda, märkis Virk.

"Me julgustame inimesi võimalikult vara teatama. Meil on oma otsinguid lihtsam planeerida, kasutegur on suurem, kui me saame võimalikult algfaasis inimest otsima hakata. Seda tunnetavad kõige paremini lähedased, kas inimese käitumismustris on midagi erinevat, miks ta võib ohus olla," rääkis Virk.

Politseikapteni sõnul on juhtumite lahendamisel kõige olulisem info, mis sugulastelt-sõpradelt saadakse. "Tihti inimesed mõtlevad, et tegevus maastikul on kõige suurem osa, sest see paistab kõige rohkem silma. Tegelikult me töötame väga palju infoga – meil ei ole mõtet otsida kusagilt umbes. Me peame teadma, kus inimest viimati nähti, kuhu ta võis minna, miks ta võis minna. Siin mängivad suurt rolli lähedased ja sõbrad," lausus Virk.

Kadunute otsimisel töötatakse alati mitme versiooniga ja nende kontrollimiseks pannakse kokku tiimid, rääkis politseikapten.

Virgi sõnul on vabatahtlikud kadunute otsimisel suureks abiks, eriti aktiivselt pakuvad end nooremad inimesed. "Õnneks peab ütlema, et Eesti inimene on mures väga-väga toetav. Enamiku otsingute puhul on vabatahtlikud olemas, kes tahavad appi tulla. Me kasutame väga palju vabatahtlike abi, peamiselt maastikul, kus meil on vaja mingid piirkonnad läbi vaadata," rääkis ta.

Virk julgustas inimesi silmi lahti hoidma ja kahtluse puhul minna inimese käest küsima, kas kõik on hästi. "Me tegeleme tagajärgedega, aga peaks tegelema rohkem põhjustega – et inimeste suhted poleks sassis, et välditaks meelemürkide kasutamist," rääkis ta.

Saatejuhid olid Lauri Varik ja Aivi Parijõgi.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: