Sihtasutus Bertelsmann avaldas uuringu kahe majandushiiu kuudepikkuse kaubandusvaidluse taustal.

Uuringu järgi on pea 25 aastat WTO-s olnud USA liikmesus kasvatanud sel perioodil riigi sisemajanduse kogutoodangut (SKT) 87 miljardit dollarit.

2001. aastal WTO-see pääsenud Hiina liikmesus suurendas tema SKT-d 86 miljardit dollarit.

Neile järgneb Saksamaa 66 miljardi dollariga.

"Isegi kui ükski organisatsioon pole täiuslik, siis igaüks, kes usub, et ta saab toetuda WTO asemel kahepoolsetele kaubanduslepetele, riskib rahvusvahelises kaubanduses tohutu jõukuse kaotusega," ütles Bertelsmanni kaubandusekspert Christian Bluth.

WTO, kuhu kuulub praegu 164 riiki, tähistab 2020. aasta 1. jaanuaril oma asutamise 25. aastapäeva, kuid pidustusi varjutavad mitmed ühendusesisesed erimeelsused.

Washington keeldub nimetamast WTO apellatsiooniorganisse uusi kohtunikke. Sellega blokeerib ta kaubandusvaidluste arbitraaži.

Sellest hoolimata on Washington ja Peking sõlminud oma tollisõjas vaherahu ning tahavad jaanuaris allkirjastada esialgse kaubandusleppe.

Bertelsmann uuris ka WTO liikmesuse kasu mujal maailmas ja leidis, et riigi SKT kasvas liikmesuse tõttu umbes 4,5 protsenti. Kogukasv ulatus 855 miljardini ehk 1 protsendini maailma SKT-st.

Lisaks kasvas WTO liikmete ekspordimaht 1980.–2016. aastal keskmiselt 14 protsenti, samas kui mitteliikmete eksport kahanes pea 6 protsenti.

Senini on WTO liikmesusest enim kasu saanud tugeva ekspordi ja toomissektoriga riigid, lisas Bertelsmann avalduses ning tõi välja riigid nagu Lõuna-Korea ja Mehhiko.

Väiksema töötleva tööstuse sektoriga Euroopa riigid pole aga WTO liikmesusest niivõrd suurt kasu lõigata suutnud.

Prantsusmaa SKT kasvas 25 miljardit ja Ühendkuningriigi oma 22 miljardit. Mõlemad jäävad kõvasti alla keskmisele 4,5-protsendisele SKT kasvule.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud, et kavatseb kohtuda 2020. aasta algul USA presidendi Donald Trumpiga. Arutelude üks põhipunkte on kaubandus.