Enamik ajalehetiraaže jätkas mullu kukkumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1578469320000 | amCalendar}}
Ajalehed.
Ajalehed. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Möödunud aasta tõi tiraažide langemise kõigile päevalehtedele, välja arvatud Õhtuleht. Ehkki lehed räägivad selle asemel digitellijate suurest kasvust, ei soovita konkreetseid andmeid siiski avaldada - vaid kõigiti kasvus olev Õhtuleht oli valmis andmeid avaldama.

Eesti meediaettevõtete liidu veebilehel avaldatud andmetel langes Postimehe keskmine tiraaž mullu detsembris 38 900 eksemplarile. Aastaga on tiraaž kahanenud ligi 9 protsenti.

Postimehe paberlehe tiraaž langes esmakordselt alla 40 000 eksemplari mullu aprillis. Tollane peatoimetaja Peeter Helme põhjendas siis langust hooajalisusega ning avaldas arvamust, et kampaaniat tehes tiraaž taastub, kuid langus hoopis jätkus.

Aasta varem, 2018. aasta detsembrikuus oli Postimehe trükiarv 42 600 ehk 3700 võrra enam. Kui võtta ajalooline perspektiiv, siis Postimehe detsembrikuine 38 900 tiraaž on ligilähedaselt sama, mis nende konkurendil Eesti Päevalehel 2008. aasta juunis.

Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu ütleb, et paberlehe tiraažid kahanevad digitellimuste arvelt.

"Meie puhul on nii tiraaži kui ka paberlehe tellijate langust mõjutanud tugev digitellijate kasv, 2019. aastal kolmekordistasime Postimehe digitellijate arvu. Meie digitellimusega saab ligipääsu ka meie gruppi kuuluvate maakonnalehtede tasulisele sisule," kommenteeris Raudsalu.

Täpseid digitellijate andmeid ta aga ei avaldanud.

"Oleme meediaettevõtete liidus kokku leppinud, et digitellimuste statistikat kõigi liikmesväljaannete osas hakkab tulevikus avaldama liit tsentraalselt. Liikmesettevõtted ise eraldi oma digitellijate statistikat avaldama ei hakka," põhjendas ta.

Eesti meediaettevõtete liidul oma liikmete digitellimuste varasemat statistikat ei ole. Seda hakati koguma alles kolm kuud tagasi, kuid kuna tegemist oli testperioodiga, pole kõik andmed omavahel võrreldavad, kommenteeris liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Ta lisas, et plaan oli küll neid tänavuse aasta algusest avalikustama hakata, kuid see vajab esmalt nõukogu otsust, mida veel pole.

Eesti Päevalehe tiraaž oli mullu detsembris 13 500 eksemplari. Aasta varem oli lehe trükiarv 15 500 ehk 2000 võrra enam. Tiraaž langes aastaga seega 13 protsenti.

Eesti Päevalehte välja andva Ekspress Meedia tegevjuht Argo Virkebau kommenteeris tiraaži langust sellega, et paberlehe jaemüük on olnud tagasihoidlik, mistõttu vähendati just nende tiraaži.

"Müügikohtadesse pole mõtet niipalju lehti viia. Paberlehe tellimused on enam-vähem stabiilsed - minimaalne langus," selgitas Virkebau. "Võrdlesin ka Postimehe tiraažidega. Nende protsendiline langus on praktiliselt sama."

Postimehe väljaandja aga näeb oma lehte paremas seisus.

"Konkurentidest on protsentuaalselt siiski suurim tiraažilangus Eesti Päevalehel. Samas, tiraažide võrdlemine ei näita täit pilti, tiraaže on võimalik kunstlikult suurendada. Mitmed meie konkurendid teevad aasta lõpus erinevaid lisatiraaže, horoskoobid jms. Kõik see, aga moonutab reaalset pilti," tõi Raudsalu esile.

Ka Päevaleht kergitab oma loetavust digitellimuste abil. Virkebau sõnul kasvab digitellimuste hulk ääretult kiirelt, mistap lehe paber- ja digitellimused kokku on kiires kasvus.

"Üha rohkem näeme, et Eesti Päevalehe kliendid vahetavad pabertellimuse digi vastu," ütles Virkebau.

Päevalehe digitellimuste arvu ja kasvu ta aga ei avaldanud.

Päevalehtede arvestuses oli aasta viimasel kuul suurima tiraažiga Õhtuleht. Detsembris trükiti Õhtulehte 42 900 eksemplari. Aasta varem ehk detsembris 2018 oli Õhtulehe tiraaž 44 200 ehk aastaga kasvas lehe tiraaž 700 eksemplari võrra.

"Õhtulehe kontekstis on tellijate arv ja jaemüük kenasti püsinud aastases võrdluses. Jaemüük oli iseäranis tugev detsembris. Nende kahe teguri koosmõjul on ka tiraažiarv olnud heal tasemel ja teisi turuosalisi edestanud. Õhtulehes on hea sisu ja selle tõestuseks ongi tellijate arvu ja jaemüügi püsimine," kommenteeris edu Õhtulehe Kirjastuse juht Erik Heinsaar.

Õhtuleht tegi detsembris ka reklaamikampaaniat, jagades postkastidesse tasuta ajalehti. Heinsaar aga kinnitab, et aasta viimase kuu hüppelist tiraažikasvu ei saa selle arvele kirjutada.

"Ma ei tahaks ärisaladusest tulenevalt täpsustada selle osa detailset suurust ja jagamise piirkondi, aga võin öelda, et mingis sümboolses koguses teeme seda aktsiooni (tasuta lehtede jagamine - toim) igakuiselt - peamiselt reklaamiklientide huve silmas pidades ehk otsepostile kui reklaamitootele konkurentsi pakkumiseks ja ka tellimuste saamise kampaaniateks," kommenteeris Heinsaar. "Aga see ei tähenda, et see alatiseks nii jääb. Selle ärajätmisel oleks ka pelgalt kosmeetiline mõju kuisele keskmisele tiraažile - see tähendab, et [tasuta jagatavad] kogused ei ole kuu mõistes suured."

Digitellijaid oli Õhtulehel detsembri lõpu seisuga ca 12 600, mis teeb aastaseks kasvuks umbes kolm protsenti.

"Need on kõik maksvad tellijad," rõhutas Heinsaar.

Ta täpsustas, et aasta jooksul lõpetas väljaanne ka ühe paketikoostöö, mis tõi kaasa 700 tellija kaotuse.

"Kui vaadata baasi kasvu ilma selle paketikoostöö lõpetamise ühekordse mõjuta, oli kasv tegelikult suurem. 2020. aastalt ootame ca kümneprotsendist kasvu digitellijate arvus," ütles Heinsaar.

Majanduslehe Äripäev paberlehte trükiti detsembris 6700 eksemplari, mida on 600 võrra vähem kui aasta varem.

Nädalalehtedest lõpetas Maaleht aasta 54 000 tiraažiga. Samas oli enamiku aastast lehe tiraaž ligi 15 000 eksemplari võrra väiksem ning aasta viimasel kuul viis tiraaži üles horoskoopide avaldamine, nagu iga aasta detsembris-jaanuaris lehel juba tavaks on saanud.

Teise suure üleriigilise nädalalehe Eesti Ekspressi tiraaž oli detsembris 24 100. Aasta varem detsembris oli ajalehe trükiarv 1000 võrra suurem.

Maakonnalehtedest ületasid 10 000 tiraaži kaks ajalehte - Tartu Postimees 15 100 eksemplari ja Pärnu Postimees 11 300 eksemplariga. Kolmandal kohal oli Sakala tiraažiga 7600. Kõigi tiraažid on püsinud väikeste kõikumistega üsna stabiilsena.

Ajakirjadest oli Telelehe tiraaž detsembris 35 800, Kroonikal 29 900 ja Naistelehel 26 100. Neist esimese tiraaž on püsinud stabiilsena, teised on mõnevõrra langenud. Kroonika langes esimest korda alla 30 000 piiri (aasta varem detsembris 30 300), ka Naistelehe tiraaž on aastaga langenud 2100 eksemplari.

Toimetaja: Urmet Kook, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: