Ragne Kõuts-Klemm: ajakirjandus ja omavalitsuste infolehed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ragne Kõuts-Klemm
Ragne Kõuts-Klemm Autor/allikas: Diana Unt

Asjaolu, et kommunikatsioonitehnoloogia on laialt kättesaadav ja hõlpsasti kasutatav, on toonud viimasel paaril aastakümnel meediamaastikule nähtusi, mis ei ole ajakirjandus, aga mis sellena näivad, nagu näiteks omavalitsuste infolehed, kirjutab Ragne Kõuts-Klemm.

Omavalitsuste teavitustegevus on muutunud aasta-aastalt mahukamaks ja professionaalsemaks. Infolehtedes kasutatakse ajakirjanduse vormi- ja žanrivõtteid, et sarnaselt ajakirjandusele kodanikke selgesti ja atraktiivselt kõnetada.

Kuigi vorm võib olla sarnane, ei ole aga selle taga ajakirjandusele sarnaseid valikuprintsiipe, mis toetaksid professionaalset ja sõltumatut edastatava valikut. Infolehtedel puudub vaba ajakirjanduse oluline tagatis – toimetuslik sõltumatus. Infolehtede väljaandjad on enamasti ametnikud, kes on omavalitsuse palgal.

Kuid need mõlemad taustategurid – valiku tegemise printsiibid ja toimetuse sõltumatus, ei paista välja ning lugejale on näha eelkõige sisu, mis paistab ajakirjandusele sarnane.

Vaba ajakirjandus

Ajakirjandus vahendab päevakajalist infot avalikuks kommunikatsiooniks professionaalsetest kriteeriumidest lähtuvalt.

Vaba ajakirjandus on selline, kus ajakirjanik on vaba igasugusest survest tegema info edastamise valikuid, st ajakirjanik ei pea arvestama oma valikutes poliitikute soove, omaniku eelistusi ega ka teiste huvirühmade pealekäimisega.

Ajakirjanik saab otsustada, kas sündmust kajastada või mitte, lähtuvalt sündmuse uudisväärtuslikkusest – eelkõige olulisusest auditooriumi jaoks. Seejuures arvestab ta sellega, et sündmuse käsitlus peab olema tasakaalustatud ja objektiivne ning vastama võimalikele küsimustele, mis võivad auditooriumil sündmuse kohta tekkida.

Ajakirjanduse kui terviku sõltumatus on tagatud iga üksiku ajakirjaniku valikuvabaduse kaudu. Toimetus ja peatoimetaja seisavad selle eest, ajakirjanduse töös järgitaks professionaalseid kriteeriume.

Kõige olulisemad töö põhimõtted on sõnastatud ajakirjanduse eetikakoodeksis, kuid lisaks kirjapandule tuginetakse veel väga paljudele kirjutamata reeglitele ja põhimõtetele.

Ajakirjaniku professionaalse tegevuse põhimõtted omandatakse erialaõpingute käigus kõrgkoolides või töö käigus ajakirjandusorganisatsioonides. See on pikaajaline ja pingeline protsess.

Maakonnalehed

Samasugusel põhimõttel – professionaalseid survestamata valikuid tehes – peab ajakirjandus toimima näiteks ka maakonna tasandil – ka maakonnalehed peavad enda kõige olulisemaks ülesandeks maakonna elanike teavitamist kõigest olulisest, mis maakonnas toimub ja võib elanike elu-olu mõjutada.

Aga sama oluline on maakonnalehtedele ka kogukonna sidususe tekke toetamine – näiteks kohalike inimeste põnevate tegevuste tutvustamine, kohalike ettevõtjate portreteerimine, kohalikele poliitikutele aruteluruumi andmine.

Kohaliku ajakirjanduse väljaandjad on aga äriettevõtted, mis peavad kõige selle tegemiseks suutma teenida piisavalt, et maksta ajakirjanike töö eest ning hoida käigus kvaliteetseid kanaleid.

Kahjuks ei tööta aga enam selliste ettevõtete ärimudel ning tuleb otsida uusi majandamise viise. Sel põhjusel on kohalik ajakirjandus praegu raskustes ning see on aidanud avada ust omavalitsuste teavitustegevuse intensiivsuse kasvule.

Nõnda kasutavad paljud infolehed ajakirjanduslikke vormi- ja žanrivõtteid selleks, et auditooriumi tähelepanu saada – teevad portreelugusid kohalikest poliitikutest ja ettevõtjatest, avaldavad volikogu liikmete kolumne ja arvamuslugusid, tutvustavad kohaliku kooli ajalugu, annavad ülevaateid laste spordivõistluste tulemustest jpm. See ulatub kaugelt üle omavalitsuse teavitustegevusele seatud ülesannete.

Omavalitsuste infolehed püüavad sidustada kogukonda, olla kogukonnale kroonika, harida ja silmaringi laiendada. See ei olnud eesmärk, mida iseseisva Eesti algusaastatel infolehtedele ülesandeks tehti.

Teisalt aga on vajadus infolehtede järele suurem seal, kus kohalikud maakonnalehed või ka regionaalsed ajakirjandusväljaanded on nõrgemad või puuduvad.

Praegu näitavad lugejauuringud, et väljaspool Tallinna on infoleht kõige loetavam väljaanne piirkondades, kus maakonnalehel ei ole õnnestunud auditooriumiga head kontakti luua. See on olnud vastastikku võimendav protsess – kohaliku ajakirjanduse nõrgenemisega käsikäes on käinud omavalitsuste infolehtede olulisuse suurenemine.

Tegemist ei ole soovitava või kasuliku arenguga, mille jätkumist tuleks toetada. Olukorra parandamine nõuaks kompleksset lähenemist – ühelt poolt tegeleda nii omavalitsuste teavitustegevuse hea tava väljatöötamisega kui ka teiselt poolt aidata kujuneda keskkonnal, milles vaba ajakirjandus oleks tugevam ja kvaliteetsem.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: