Ekspert: Eesti ja Soome poliitilised erinevused peaministrite kohtumist ei mõjuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti ja Soome ühiskondade ning praeguste valitsuste erinevused ei peaks mõjutama kahe riigi suhteid ning ka mitte tänast peaminister Jüri Ratase ja Soome valitsusjuhi Sanna Marini kohtumist, leiab välispoliitika ekspert Kristi Raik.

"Usun, et valitsuse hetkeline koosseis Eesti ja Soome suhteid väga palju ei mõjuta. Kui Soomes on praegu peaminister, kes esindab väärtusi, mis Eesti jaoks kauged ja võõrad, siis oma kokkusaamisel räägivad peaministrid ikkagi kahele riigile olulistel teemadel, ja seal ei peaks poliitiliselt erinevad taustad nii teravalt esile tõusma," ütles Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Raik ERR-ile saates "Uudis +".

Marin kuulub Soome sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja esindab selle vasakpoolsemat tiiba, Ratas juhib aga koalitsiooni, millesse kuulub kaks paremkonservatiivset erakonda.

Raigi sõnul on Eesti ja Soome poliitilised suhted head, kuigi mõnedes valdkondades võiks tema hinnangul rohkem koostööd olla ning seda ei mõjuta ka siseminister Mart Helme (EKRE) sõnadest põhjustatud skandaal. "Ma ei usu, et see pikemalt Eesti ja Soome suhteid mõjutaks. Aga see näitas ka neid erinevusi, mida on Soome ja Eesti poliitisel maastikul, ühiskondades ja väärtushinnagutes meie riikide vahel," tõdes ta.

Raiki selgituse kohaselt näitavad uuringud, et Eesti poliitiline maastik on rohkem paremal ja samas Eesti ühiskonna väärtushinnangud maskuliinsemad, vähemsallivad. Ehkki Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja selle liidri ütlused ei esinda kogu Eestit, on siinne ühiskond keskmiselt konservatiivsem kui Soomes, tõdes ta.

Saatejuht Arp Mülleri viitele, et ka Soomes on hetkel populaarseim erakond EKRE-ga sarnane põlissoomlaste partei, tõdes Raik, et lõhe Eesti ühiskonnas on siiski märksa suurem kui Soomes. "Sarnane polariseerumine on väga paljudes lääneriikides. Aga väidan, et lõhe Eestis on palju sügavam. Kui vaadata EKRE seisukohti ja stiili, siis torkab Eesti poolel silma suurem radikaalsus ja äärmuste tugevam vastandumine. Soomes on taustal väga tugev konsensusühiskond ja heaolumudel, mida kõik erakonnad toetavad," selgitas ta.

Eestil ja Soomel on ühine vaade julgeolekule, ehkki ka siin on mõned erinevused, näiteks julgeolekupoliitilistes valikutes. Kui Eesti kuulub NATO-sse ning Eesti ja Soome suhtlemine Venemaaga on erinev, siis laiem vaade julgeolekule regioonis ning USA ja NATO rollile on väga sarnane, tõdes Raik. Mõlemat riiki ühendab tugevalt ka koostöö digitaalvaldkonnas ja küberjulgeoleku osas, rääkis ta. Samuti on meil sarnased huvid Brexitis osa, kuna Euroopa Liidust lahkuv Ühendkuningriik on olnud meile oluline partner EL-is ja ka julgeolekukoostöö valdkonnas.

Euroopa Liidus oleme eri meelt aga näiteks uue eelarve suhtes, mida Soome netomaksjana näeb hea meelega väiksemana, Eesti koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega aga soovib suuremat ühiseelarvet.

Marin on reedel Tallinnas visiidil, mille käigus kohtub lisaks Ratasele ka president Kersti Kaljulaidiga.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: