Uuring: Eesti tugevat väliskuvandit varjutavad sisepoliitilised tõmbetuuled ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kristi Raik.
Kristi Raik. Autor/allikas: ERR

Eesti kuvand ja mõju Euroopa Liidus on tugev, leiab Eesti Välispoliitika Instituut äsja valminud uuringus Eesti välispoliitika mõjust ja kuvandist Euroopa Liidus, ent murekohaks on sisepoliitilised tõmbetuuled ja valitsusest tulevad vastuolulised signaalid.

EL-i liikmesriigid hindavad kõrgelt Eestit kui partnerit, kes seisab küll oma huvide eest ja pingutab otsuse saavutamise nimel, kuid arvestab ka ülejäänud 27 riigi arvamusega, selgub uuringust "Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus", mis valmis koostöös Euroopa Välissuhete Nõukoguga.

"Vaatamata piiratud ressurssidele on Eesti kuvand ja mõju Euroopa Liidus tugev. Eesti on mõjutanud Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat, idapartnerlust ja kaitsekoostööd. Eriti paistab Eesti silma digiühiskonna ja küberjulgeoleku arendamisel," võttis järeldused kokku RKK Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik, üks uuringu autoreid.

"Eesti on ühendav lüli Balti riikide ja Põhjala koostöös. Sageli pöörduvad teiste riikide diplomaadid ja ametnikud just Eesti poole, kui on soov kaasata Balti riikide ühist arvamust," märkis ta.

Raiki hinnangul paistis uuringust siiski ka murenoote. "Eesti senist tugevat kuvandit varjutavad sisepoliitilised tõmbetuuled ja valitsusest tulevad vastuolulised signaalid," nentis ta.

Uuringu kokkuvõttes toovad autorid välja nii üldised poliitikasoovitused kui ka täpsemalt ettepanekud julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, idapartnerluses ning lõunapartnerluses ja arengukoostöös. Muu hulgas soovitavad nad pöörata erilist tähelepanu sidemete tugevdamisele Prantsusmaa ja Saksamaaga, panustada rohkem Venemaa-teemalisse oskusteadmisse, jätkata aktiivset idapartnerite toetamist ning sõnastada selgelt Eesti arengukoostöö eesmärgid ja tegevuskava.

Uuring "Eesti välispoliitika mõju ja kuvand Euroopa Liidus" toetus Euroopa Välissuhete Nõukogu sarnasele uuringule, mille 2018. aasta väljaanne asetas Eesti 28 liikmesriigi pingereas mõjukuse poolest 12. kohale. Soome paigutus selles kohale 11, Leedu 21 ja Läti 22.

Seda materjali täiendasid 2019. aasta juulist kuni novembrini läbi viidud 52 anonüümset intervjuud, millest 24 tehti Eesti diplomaatide ja ametnike, 18 liikmesriikide diplomaatide ning 10 Euroopa Liidu institutsioonide ametnikega.

Uuringu autorid on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik, Euroopa Välissuhete Nõukogu Berliini osakonna endine juht Josef Janning, Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik ning RKK teadurid Rein Oidekivi ja Kalev Stoicescu.

Uuring viidi läbi riigikantselei strateegiabüroo tellimusel.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: