Eestikeelsetes koolides õppivad muukeelsed lapsed vajavad õpituge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Haridusministeerium tahab järgmisest õppeaastast viia eesti keele abiõppe toetuse jagamise uutele alustele. Eestikeelsetes üldhariduskoolides õppivate muukeelsete laste õpetamiseks on riigilt palunud toetust lisaks Ida-Virumaale ka Viljandimaa ja Järvamaa omavalitsused.

Kohtla-Järve ainsas eestikeelses põhikoolis - Järve koolis - on õpilastest üle poole pärit venekeelsetest peredest, mis tekitab aina rohkem vajadust eriõppe järele. Kuna omavalitsusel ei ole ressursse koolis lisaõppe toetamiseks, siis koolijuht Anne Endjärve sõnul suurendab olukord koolistressi.

"Lapsevanem küll tahab, et laps õpiks eesti keeles, ja see on väga tervitatav, aga paraku meie võimalused on suhteliselt ahtad, sest laps vajab lisatuge, aga me põrkame nii nädala koormusele kui ka palgafondile. Ja selliseid lapsi on igas klassis, nendega on vaja teha konkreetselt lisatööd selleks, et õpilane oleks rahulik, et tal ei tekiks stressi, mõnikord ka depressiooni. Et ta ei valaks oma pingeid välja vahetunnis, et ta saaks aru, mida ta õpib, ja et ta õppimine oleks järjepidev," kirjeldas Kohtla-Järve Järve kooli direktor Anne Endjärv probleemi.

Muukeelsete lastevanemate aina sageneva sooviga panna oma lapsed eestikeelsesse kooli on lisaks Järve koolile kokku puutunud teisedki Ida-Virumaa koolid. Nii palutigi riigi abi tekkinud mure lahendamisel.

Haridusminister Mailis Repsi sõnul on nad saanud samasisulisi abikirju mujaltki.

"Viljandimaa omavalitsuste liit ja nüüd ka Järvamaa esindajad on pööranud tähelepanu ka näiteks keset õppeaastat järsku tekkivatele uutele õpilastele. Osa on uusimmigrandid, näiteks Viljandi puhul on välja toodud ukrainlased, mõnel teisel juhtumil on välja toodud siseimmigratsiooni tulemus, ja nad vajavad mingit ajutist tuge ja pandlikku lähenemist," selgitas Reps.

Siiani on olnud rõhk pigem keelekümbluse metoodikal, aga vaja oleks paindlikumat lähenemist. Kui selline toetus on, siis ei saa see olla püsiv, vaid eeldatakse mingi aja jooksul lapsele keeleõppe tuge ja tähtajalist õppetuge, kas siis ühe-, kahe- või kolmeaastast. Sealt edasi tuleks neid toetada nii palju, et nad suudaksid täielikult eesti keeles õppida.

Probleemi lahendamiseks on loodud komisjon, kes peab välja töötama uue muukeelsete laste toetusõppe rahajagamise mudeli.

"Küsimus ei ole mitte selles, et haridusministeerium tahab seda väga bürokraatlikuks teha, aga rahajagamine peab olema läbipaistev ja ma usun, et kõik tahaksid, et kõik oleks aus ja läbipaistev. Nagu me teame, saab Ida-Virumaal osa koole kõrgema koefitsiendi ja osa ei saa ning ainuke põhjendus on olnud, et see on ajalooliselt nii kujunenud. See tekitab pingeid. Meil on vaja öelda, milline on aus riiklik mudel, nii nagu mõnedes teistes süsteemides, olgu näiteks erivajadustega laste toetamine, kus süsteem on paigas ja kõik teavad, kuidas see toimib," selgitas Reps.

Haridusministri sõnul on eesmärk rakendada uut eesti keele õppe toetuse süsteemi juba järgmisest õppeaastast.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: