Koolijuhtide kirja teema oli see, et Ida-Virumaa eestikeelsed koolid on keerulises olukorras, kuna aina rohkem tuleb eestikeelsetesse koolidesse vene peredest pärit lapsi, kes vajavad koolis edasijõudmiseks erituge.

Koolijuhid ei ole aga ministeeriumi vastusega rahul. "Kena on, et kirjas vabandakse, et nad vastusega viivitanud on, aga mingit lahendust seal pole. Vastus on stiilis, et otsime lahendust, detailselt kommenteerida ei saa ehk praegu on kõik nii, nagu on, ja vaatame, mis tulevikus saab," kommenteeris Ida-Viru koolijuhtide ühenduse ja Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse liikmena 18. novembril haridusministrile saadetud kirja allkirjastanud Heidi Uustalu.

"Ei saa öelda, et see vastus rahuldab koolijuhte, kes peavad selle probleemiga päevast päeva tegelema ja on seda vähemalt Ida-Virumaal teinud juba aastaid. Koolijuhid rõõmustaks, kui nad saaksid sellise sõnumi, kus oleks haridus- ja teadusministeeriumi konkreetne plaan," lisas Uustalu.

Kirjas toonitatakse, et olemasoleva koolikeele probleemi lahenduseks on loodud töörühm, mille eesmärk on pakkuda lahendused käesoleva õppeaasta lõpuks.

Vastus Ida-Viru koolijuhtide ühendusele ja Eesti koolijuhtide ühendusele:

Austatud koolijuhid!

Kahetsusväärsel kombel on meie vastavateemaline mõttevahetus kirjalikul kujul jäänud meie tõttu passiivseks. Oleme meediale korduvalt põhjendatud, et tõlgendasime kohtumissoovi ilmselt teisiti kui teie. Olgu siinkohal edastatud seetõttu ka meie vabandussõnad. Kirjavahetuse või kohtumiste graafiku analüüsimisest olulisem on siiski teema sisuline lahendamine.

Ülevaade mitte-eesti kodukeelega laste keeleõppe senisest toetamisest ning ettepanekud tuleviku suhtes on üks oluline tööülesanne Haridus- ja Teadusministeeriumi 2020. aasta tööplaanis. Ministeerium on loonud selleks töörühma, et erinevad võimalused läbi töötada, sest lisaks Ida-Virumaale on ministeerium saanud samasisulisi muresignaale ka mujalt: Viljandimaalt, Järvamaalt jne. Eesmärk on see, et hiljemalt õppeaasta lõpuks sünniks konkreetne plaan, kuidas tuge vajavaid õpilasi süsteemselt aidata ja millist muukeelsete laste õppe toetusmudelit ellu viia.

Sellest tulenevalt ei saa me veel täna olla teemat kommenteerides piisavalt detailsed, kuid kinnitame, et oleme orienteeritud terviklikele lahendustele. Kahtlemata on muukeelsete laste toetamisega seonduvad küsimused Eesti eri paigus erineva iseloomuga. Kindel on aga see, et oleme Teie mõtete eest tänulikud – olgu need siis esitatud kirjalikul moel või ka suuliselt. Nagu oleme korduvalt viidanud, oleme loomulikult valmis leidma täiendava kohtumisaja – parimad lahendused sünnivad ikka koostöös.

Lugupidamisega
Kristi Vinter-Nemvalts
üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler