Mailis Reps pole koolijuhtide kirjale vastanud juba ligemale kolm kuud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haridusminister Mailis Reps (vasakul) ja tollase Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi kooli direktor Anne Endjärv (keskel) 2019. aasta kohtumisel.
Haridusminister Mailis Reps (vasakul) ja tollase Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi kooli direktor Anne Endjärv (keskel) 2019. aasta kohtumisel. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Ida-Viru koolijuhtide ühenduse ja Eesti koolijuhtide ühenduse eelmisel aastal koostatud Ida-Virumaa koolikeele teemalisele murekirjale pole haridusminister Mailis Reps vastanud juba nii kaua, et kirja allkirjastanud ühenduste juhatuse liige Heidi Uustalu on vahepeal koolijuhi ametist priiks saanud.

Eelmise aasta 18. novembril saatsid koolijuhid ministrile pöördumise, kus paluti kohtumist, arutamaks asjaolu, et aina rohkem venekeelse kodukeelega lapsi soovib õppida eestikeelse õppekeelega koolides. Näiteks Kohtla-Järve Järve põhikoolis on selliseid lapsi juba üle poole. Tekkinud olukorda on kajastanud "Aktuaalne kaamera" nii eelmise aasta 2. veebruaril ("Üha rohkem venekeelseid lapsi tahab minna Kohtla-Järve eestikeelsesse kooli") kui ka 30. novembril ("Ida-Viru eesti koolide juhid küsisid keeleõppeks lisaraha").

Pöördumine on registreeritud selle saatmise päeval ehk 18. novembril 2019. aastal haridus- ja teadusministeeriumi dokumendiregistris ning vastamise tähtajaks on pandud 18. detsember 2019 ja vastajaks minister Mailis Reps.

Et eelmisel aastal vastust ei saadud, saadeti 7. jaanuaril sellekohane päring ning kuu aja jooksul pole ministeerium ka sellele vastanud.

Ministreerium omalt poolt arvas, et kuna Eesti koolijuhtide ühenduse esindajad käisid 14. jaanuaril haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga haridusministeeriumis kohtumas, siis oli kirjas palutud kokkusaamine toimunud. Nii tõlgendas esmaspäeval ERR-ile teemat kommenteerides olukorda haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm, lisades, et probleemist oleks ministriga saanud rääkida ka eelmisel nädalal Pärnus toimunud haridusjuhtide aastakonverentsil. "Aga kui nendest kohtumistest ei piisanud, eks siis tuleb veel kokku saada," nentis Kurm.

Koolijuhtide pöördumise ühe koostaja, Kohtla-Järve Järve põhikooli direktori Anne Endjärve sõnul ei olnud aga 14. jaanuari kohtumine sugugi see, mida Ida-Virumaa koolijuhid palusid. "Minu andmetel ei olnud kirjas toodud mure 14. jaanuaril isegi arutusel," ütles Endjärv, kelle kinnitusel ootavad Ida-Virumaa koolijuhid siiani oma pöördumisele haridusministrilt vastust.

Teemale lisab vürtsi asjaolu, et mõlema koolijuhtide ühenduse poolt kirja eelmisel aastal 18. novembril allkirjastanud tollane Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu vallandati direktori ametikohalt Lüganuse vallavalitsuse 5. detsembri otsusega ning sellest sai alguse üleriigilise kõlapinna saanud Kiviõli koolikriis. Uustalu on oma vallandamise vaidlustanud kohtus.

Koolijuhtide pöördumise tekst

"Austatud haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Pöördume Teie poole murega, mis on seadnud Ida-Viru koolijuhtide ja õpetajate ette suured väljakutsed.

Oleme aastaid liikunud ühtse Eesti kooli poole, kus eesti keeles õpiksid koos kõik lapsed, olenemata nende kodusest keelest või kultuuritaustast. On rõõm tõdeda, et väga paljud Ida-Viru vene emakeelega lapsevanemad on teinud otsuse anda oma laps õppima eesti õppekeelega kooli. On ilmselge, et piirkonnas, kus eestikeelne elanikkond on vähemuses, mõistavad lapsevanemad, et sisuliselt ainukeseks võimaluseks nende laste jaoks õppida ära heal tasemel eesti keel ja tänu sellele olla aktiivne ühiskondlikus elus nii kooliajal kui pärast kooli lõpetamist, on õppida koos eesti emakeelega lastega eestikeelses klassiruumis. Lapsevanemad mõistavad, et eesti keele valdamine ning eestikeelse inforuumi omaksvõtt avab uksed nii haridustee jätkamisel kui tööturul.

Ida-Virumaal on abi olnud keelekümblusprogrammist, see on paljudes koolides aidanud tagada hea eesti keele oskuse ja avatud maailmavaate. On väga hea, et riik on seda programmi süsteemselt toetanud ja teeb seda ka edaspidi.

Lapsevanemal on valikuvõimalus ning seetõttu on kujunenud olukord, kus paljudes Ida-Viru eesti õppekeelega koolides on üle kolmandiku õpilastest (aga vahel ka enamus) eesti keelest erineva emakeelega. Kuna see on sageli õpetajate jaoks tundmatu olukord ning koolidel ei ole siiani olnud ei ressursse, aga vahel ka kogemust olukorraga toime tulla, võib selline olukord halvendada õppetöö kvaliteeti ning teha karuteene nii vene kui eesti emakeelega lastele.

Sooviksime väga Teiega seda muret arutada ning kuulda Teie nõu ning saada tuge.

Leiame, et riigi poolt oleks igati asjakohane toetada koole, kus üle 25% õpilastest on eesti keelest erineva emakeelega lisarahastusega. Teeme ettepaneku, et 2020. aastast käivituks nendes koolides nn pilootprojekt, mille käigus rahastaks riik lisaõpetajate ja eripedagoogi palkamist. Samuti vajame õpetajate jaoks süsteemset koolitust ning nõustamist, õpilaste jaoks võimalust koos eestikeelses keskkonnas ühendavaid tegevusi läbi viia. Kaasame koolikultuuri arendamisesse kindlasti ka nii eesti- kui venekeelseid lapsevanemaid ja kohalikku kogukonda.

Riik saaks korraldada nende koolide toetamise, teadusliku jälgimise ning peaks toetama neid koole lisarahastusega seni, kuni see vajadus on. Tulevikus, kus ühtne eestikeelne koolisüsteem on saanud normiks ning õpilased õpivad eesti keele ära juba esimestes klassides ning ka koolid on pädevamad selle väljakutsega toime tulema, ei ole ehk eraldi tuge vaja, aga seda peaks näitama tulevik.

Oleme valmis meie ühtesesse eestikeelsesse haridussüsteemi panustama ning meie nii eesti- kui venekeelsete lapsevanemate usaldust õigustama. Loodame väga, et riik meid selles toetab.

Loodame peatsele võimalusele kohtuda ja kõik küsimused juba täpsemalt lahti rääkida." (18.11.2019)

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: