"Olukorrast riigis": RMK võiks metsamajandamise otsused inimestele lähemale viia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Riigimetsa majandamise keskus (RMK), mis on sattunud kriitika alla seoses plaaniga teha lageraiet 65 hektaril Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi lähistel Kurgjal, võiks tuua selliste otsuste tegemise kohalikele inimestele lähemale ja arvestada laiemalt säästliku metsamajanduse põhimõtetetga, leidsid saate "Olukoirrast riigis" juhid pühapäeval.

"Kui RMK haldab metsa nii, et tuleb kohale ja otsustab metsa maha võtta vastavalt paberil olevatele andmetele, siis muidugui riivab see inimeste tundeid ja silma," leidis ERR-i toimetaja Marju Himma. "Aga metsa saab ka hallata teistmoodi - näiteks Võru ümbruse metsades võetakse puid maha ühekaupa ja väiksema intervalliga ning siis ei ole see ümberkaudsete inimeste jaoks nii suur muutus ega emotsionaalselt raske taluda," lisas ta. Himma leidis, et Kurgja metsade raiumisplaan ja sellele tekkinud vastasseis MTÜ-lt Eesti Metsa Abiks on sümptom laiemast probleemist.

Ta viitas sellele, et kui nõukogude ajal oli Eestis umbes 200 metsnikku, kes elasid kohapeal ja tundsid enda hallatavaid metsi, siis praegu juhib RMK oma metsi distantsilt ja meil on 18 metsaülemat. "Ta ei saagi kõiki metsi tunda, mis tema valduses on. Seetõttu majandataksegi metsi tundmata kohalikke olusid või seda, millist reaktsiooni üht või teist moodi metsa majandamine võib kaasa tuua kohalikes elanikes," tõdes Himmas.

Ajalehe Lääne elu peatoimetaja Andrus Karnau tõi omapoolse näitena Haapsalu, kus kohalik võim kehtestas piirangud, mis ei luba RMK-l liiga suuri tükke korraga paljaks raiuda.

RMK juhi Aigar Kallase sõnad usutluses Maalehele selle kohta, et ka Kurgja talus elanud Carl Robert Jakobson oleks metsa selle valmimisel maha võtnud, pidas Karnau mõnitamiseks. "Inimesed muretsevad küll palju, aga ei maksa ka hästi makstud positsioonilt hakata naerma nende üle," ütles Karnau.

Lisaks arutasid Himma ja Karnau pikemalt Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) käitumise üle, mis sel nädalal tõlgendas pressinõukogu otsust selliselt nagu oleks ta vaidluses TTÜ Nurkse instituudi pettuseskandaali paljastanud Postimehega õiguse saanud.

"Ma ei mäleta, et viimastel aastatel oleks keegi pressinõukogu otsusega niivõrd häbematult ümber käinud," kommenteeris Karnau TTÜ tegevust, märkides, et pressinõukogu esimees Gunnar Siiner pidi tegema avalduse, milles ütles, et tehnikaülikool on eksinud pressinõukogu otsust tõlgendades. Karnau hinnangul on tehnikaülikooli käitumine, mis hoiab jätkuvalt oma kodulehel sellist eksitavat seisukohta, alatu. "Ma ei saa aru, kust võtab Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor volituse levitada valeteadet?" küsis Karnau. "Kuidas saab olla, et riiklikult rahastatakse ülikooli, mille teadusprorektor lihtsalt valetab?" lisas ta.

Himma märkis teemaga seoses, et kogu Nurkse instituudiga seotud skandaali peetakse üheks vahendiks, millega ära hoida rektor Jaak Aaviksoo tagasivalimine.

Saates olid jutuks ka Lähis-Idas kasvanud pinged ning Ukraina lennuki allatulistamine, Tartu linnavalitsuses toimuv seoses sealses Keskerakonnas valitsevate segadustega ning nimetamiskomitee politiseerumine.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: