Riigimetsa majandamise keskusel on plaan sellel aastal üle-eestiliselt istutada ligi 400 hektarit puid kohtadesse, kus varem pole metsa kasvanud. Seesugusteks paikadeks võivad näiteks olla väheväärtuslikud rohu- ja põllumaad, põõsastikud ning karjäärid.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütles, et väljavalitud kohtadesse istutatakse nii oksas- kui ka lehtpuid. Kõik istutamiseks kasutatavad taimed on kasvanud RMK taimlates.

"Lisaks sellele on meie taimed, mis taimlast tulevad, nii head, et näiteks me kasutame teist aastat suurt kasetaime, millega me saame osa selliseid lanke, mis varem võib-olla jäid looduslikule uuenemisele, tulemuslikult uuendada. Ehk siis tegelikult taimede kogus on sellel aastal tõesti kõige suurem läbi ajaloo," rääkis Väät.

Suurem osa istutustöödest tehakse aprillis ja mais. Kahe kuuga pannakse mulda üle 21 miljoni puutaime. Miljon kuusetaime jääb sügiseseks istutamiseks, mil piisav niiskus ja jahedam ilm soosib taime kasvama minemist, lisaks aitab sügisistutus hajutada kevadist koormust.

Väädi sõnul on koroonaviiruse levikuga seoses muutunud ka nende tööprotsess. Näiteks mitmed avalikkusele suunatud istutuspäevad, kus puid saaksid mulda panna kõik soovijad, on sel aastal tühistatud:

"Me palkame endale abilisi selleks perioodiks. Meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas töövõtulepingud ja kasutame teenusena firmasid, kes pakuvad meile seda tööd ja tasume neile selle eest. Ehk siis umbes kolmandik me teeme ise, RMK enda töötajad, ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime lisaks siis enda inimestele ja tellime siis selle teenuse väljast sisse."

Lisaks istutamisele on oluline ka metsa hooldamine ning sellessegi valdkonda on sel aastal investeeritud suur summa:

"Istutamine ise on tegevus, mis võtab meil kevadel kaheksa nädalat, aga muul ajal ju me tegelikult tegeleme nende samade taimede hooldamisega ja siis varem istutatud taimede hooldamisega. Ehk üle 40 000 hektari aastas me teeme võsasaetöid, mis siis tähendab seda, et me käime niidame maha rohu- ja heintaimed , et taimed kasvama saaksid minna, me hooldame neid, me kaitseme neid, pritsime neid ja hiljem siis teeme valgustusraieid, et see kõik tegelikult paraku jääb võib-olla kahe silma vahele paljudel inimestel," ütles Väät.