Riigimetsas on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhtkonna ettepanekul lageraiete mahud pidevalt kasvanud, võrreldes 15 aasta taguse ajaga on need praeguseks kahekordistunud. Riigimetsa raieplaani kohaselt raiutakse järgmise kümne aasta jooksul lagedaks kõik väljaspool kaitsealasid asuvad raieküpseks saanud metsad.

Lageraieplaan hõlmab ka inimeste kodumetsi, mida on hakatud nimetama kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladeks. Taolistele aladele jäävaid metsi on sihiks seatud raiemahu korral võimalik osaliselt säästa vaid juhul, kui lageraie suunatakse kaitsealadele.

RMK metsaressurss ja lähimate aastate raieplaanid

Eelmise aasta lõpus tuli RMK välja kõrge kaitseväärtusega metsade seirearuandega, milles on toodud RMK hallatavate metsade vanuselised jaotused. Majandatava küpse metsa pindalaks hinnatakse dokumendis 108 706 hektarit ning tagavaraks on hinnatud veidi üle 30 miljoni tihumeetri, järgmise kümne aasta jooksul on valmimas 69 889 hektarit metsa.

Pisut enne viidatud raporti avalikustamist kinnitas keskkonnaminister Rene Kokk järgmise viie aasta riigimetsa uuendusraiete pindalad, millest RMK-le on raiumiseks määratud 54 400 hektarit ehk pool RMK majandatava küpse metsa pindalast.

Kümne aasta peale katab sama intensiivsusega raie kõik RMK praegused küpsed metsad – 108 800 hektarit. Kusjuures peamiseks uuendusraie viisiks on lageraie, muid raieliike kasutatakse marginaalselt. Riigimetsas järgmisel kümnel aastal plaanitavate lageraiete pindalade ette kujutamiseks päris elus sobib hästi näiteks Hiiumaa, mille pindala on ligi 100 000 hektarit.

RMK iga-aastaste uuendusraiete pindalade määramise aluseks võetakse arvestuslank, mis koostatakse arvestades küpsete puistute pindala ja metsade vanuseliselt jagunemist vastavalt metsa korraldamise juhendis toodud meetodile.

Valitud arvestuslank ei pea tähendama seda, et raiutakse kõik küpsed metsad. Maksimaalset võimalikku raiet järgmisel kümne aasta pikkusel perioodil väljendab aga küpsuslank, mis sisult on lageraiet lubavatele kriteeriumitele vastavate metsade kogupindala jagatis kümnega.

Järgneval viiel aastal plaanitaksegi sisuliselt võtta RMK hallatavatest metsadest seadusega lubatud maksimum ehk uuendusraied teha enam-vähem poole küpsuslangi piires.

Tuleb ühtlasi meeles pidada, et arvestuslangi aluseks olevate küpsete metsade pindala hulgas on ka väga madala tootlikkusega puistud liigniisketes või hoopis väga kuivades kasvukohatüüpides, kus majandamise huvi ja võimalus vähese tasuvuse pärast on väike. See asjaolu suurendab olemasolevate küpsete ja just suure puidutootlikkusega metsade raiesurvet veelgi.

Kõrgendatud avaliku huviga alad ehk sinu ja minu kodumets

Küpsete metsade seas on palju taolisi metsi, mida metsamehed on riigimetsades raieid planeerides pikalt uuendusraietest teadlikult säästnud, sest need on olnud inimeste jaoks olulised paigad. Taolisi metsi võib kutsuda inimeste kodumetsadeks.

Need metsad asuvad veekogude ümbruses, matkaradade ääres, asulate naabruses, aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, tähtsates seene- ja marjakohtades ning mujal. Paljud taolised metsad kuulusid kunagi kaitsemetsade kategooriasse ning nende eesmärgiks ei olnud puidutulu teenimine, vaid keskkonna seisundi kaitse.

Metsakategooriad kaotati metsaseadusest pea kümme aastat tagasi ning just taolised, inimeste elukeskkonda rikastavad kodumetsad, jäid juriidilise kaitseta. Raied endistes inimeste jaoks olulistes kaitsemetsades on viimastel aastatel sagenenud, koos sellega ka konfliktid.

See on RMK jaoks tekitanud FSC vastutustundliku metsamajandamise standardist lähtuva kohustuse luua konfliktide lahendamiseks ühtne süsteem.

RMK kodulehelt võib lugeda: "RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi (KAH). Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel teavitatakse seotud huvirühmasid planeeritud töödest. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitatakse välja, kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid."

Tegelikult on RMK-le pandud metsaseadusega lausa kohustus, et asustusüksuste lähedal asuvate metsade majandamistööde kavandamisse peab RMK kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. Metsamajandustööde planeerimisse kaasamine on sisuliselt ikkagi midagi enamat kui lihtsalt "huvirühmade teavitamine".

Kui aga lugeda ülalviidatud kõrge kaitseväärtusega metsade seireraportit, siis KAH alad ei kajastu hetkel ei range kaitse ega ka majanduspiirangutega metsade seas. See tähendab, et need samad kodumetsad on RMK uuendusraiepindalade määramise aluseks.

Kuna lageraieid on plaanitud läbi viia maksimaalses ulatuses, ei ole RMK-l seetõttu võimalik KAH alasid intensiivselt raiumata ette nähtud raieplaani täita. Lisaks on RMK-l valik teha senisest enam uuendusraieid nn majanduspiirangutega metsades, milleks on peamiselt erinevate kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndid.

Paljude eestlaste poolt sagedasti külastatavate ja kõrgelt hinnatud kodumetsade uuendusraie kiirendatud korras on seega sisse kirjutatud riiklikkusse metsapoliitikasse ja keskkonnaministri iga-aastaselt kinnitatud riigimetsa majandajate uuendusraiete mahtudesse.

KAH-aladele koostatavad raiekavad kätkevad endas sageli intensiivmetsamajandust, mille peamine eesmärk on puidutulu maksimeerimine, kuid taoline siht jätab vähe ruumi metsade inimeste elukeskkonda rikastavale rollile.

Tasub kasvõi lugeda juhuslikult avalikuks tulnud Viimsi riigimetsade majandamiskava projekti, milles on mustvalgel toodud plaan järgmise kümne aasta jooksul 40 protsenti küpsetest metsadest (242 ha) lagedaks raiuda, kuigi sealse puhkeväärtuse säilimiseks ülioluliste metsade kaitseks on moodustatud kohaliku omavalituse otsusega maastikukaitsealad.

Seda kõike tehakse ajal, mil järgmise kümne aasta metsapoliitikat alles lepitakse metsanduse arengukava raames kokku. Kui ministeerium taotleb tõepoolest ühiskondlikku kokkulepet, peab KAH-alade majandamist puudutav saama selles protsessis võtmetähtsusega osaks.

Praegu plaanib rahandusministeerium muuta planeerimisseadust nii, et KOV-idel tekiks lihtsam võimalus seada asulalähedaste metsade raietele senisest suuremaid piiranguid, RMK on sellele plaanile näidanud jõulist vastuseisu, sest taolised lisapiirangud ainult segaksid maksimaalse raie plaani.

Vaadates toimuvat debatti RMK ja erinevate kodumetsi kaitsta soovivate kogukondade vahel, püütakse kohalikele elanikele iga hinna eest jätta mulje, et metsad on tingimata lähiaastatel vaja just lageraiega maha raiuda.

Ettekäänded selleks on erinevad – kord ei ole valikraie võimalik, kord on vaja ühtlustada metsade vanuselist jaotumist, kord kukub mets kohe kokku jne. Need väited aga taanduvad faktile, et mujalt ei ole võimalik praegu kehtivate metsaõigusnormide kohaselt piisavalt puitu saada ja sedavõrd suurt raiemahtu ei suudeta ilma kodumetsi ja/või kaitsealasid uuendusraietega raiumata hoida.

Kui RMK esindaja räägib, et kodumetsade hoidmiseks tuleb need tingimata kiiresti ja suurel pinnal lageraiuda, siis teadke, et seesugust juttu räägitakse ainult riigi maksimaalse raiepoliitika elluviimiseks. Kodumetsade ning kaitsealuste metsade säilimiseks on juba nüüd vaja hakata jõuliselt vähendama riigimetsas lageraiutavate metsade pindala.

RMK on korduvalt rõhutanud, et nemad toimivad nii nagu poliitikud neile ette kirjutavad. Kodumetsade eest hea seisvate inimestena on meil võimalus või lausa kohustus teha oma hool otsustajatele nähtavaks. Üks võimalus selleks avaneb 21. märtsil Tallinnas Vabaduse väljakul, kus toimub meeleavaldus metsade kaitseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.