"Suud puhtaks": miks me laseme end petta? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Seal, kus on mängus suured tunded või hoopis suured summad, on alati platsis ka need, kes on valmis oma huvidest teist poolt petma. Mis paneb meid pettureid usaldama? Miks laseme oma naha üle kõrvade tõmmata? Kas pettasaanu päästmine on ainult tema enda mure? Nendel teemadel arutati saates "Suud puhtaks".

Võlanõustaja Terje Lääts kirjeldas juhtumit, kus pikalt haiguslehel olnud naine, kel seetõttu oli raha napilt, sattus ohvriks kelmile, kes pakkus talle palga vahendamist. Naine sai kelmusest teada siis, kui kiirlaenu firma temaga ühendust võttis ning teatas, et tema nimel on kiirlaenu võetud.

Kuivõrd naine oli oma ID kaardi vabatahtlikult kelmidele andnud, ei tahtnud ka politsei juhtumiga tegelda.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul ei välista vabatahtlikult oma ID kaardi ja PIN koodide loovutamine, et politsei tuleb appi või et algatatakse menetlus.

Tarbijakaitse tarbimiskeskkonna osakonna juht Jaana Taela sõnul rõhuvad kelmid inimeste emotsionaalsele olukorrale või raskele finatsolukorrale, ning selliste juhtumitega tuleb neil kokku puutuda iga päev.

LHV Panga infoturbe juht Tiit Hallase sõnul jagunevad pätid laias laastus kaheks: ühed kasutavad ära inimeste teadmatust tehnoloogia suhtes, teised inimeste emotsioone.

Andmekaitse inspektsiooni tehnoloogiadirektor Urmo Parm märkis, et küsimus on see, kuidas kelmid konkreetsete inimesteni jõuavad.

"Mul on alust arvata, et tegu pole üksikjuhtumitega, vaid tegu on organiseeritud kuritegevuse liigiga. Ühelt poolt on inimeste andmed internetis sotsiaalmeedias, teiselt poolt on ka suuremad andmelekkeid. Üsna sihiga on need ründed korraldatud," lausus ta.

Viimasel ejal levinud investeerimispettuste kohta märkis Urmet Tambre, et politseil on praegu 170 avaldust kogukahjuga üle kolme miljoni euro.

"Ma ei mäleta, et varem nii palju üheliigilisi kelmusi oleks läbi läinud. Me isegi ei tea, kui paljud inimesed veel osalevad. Alles eelmisel nädalal kuulsime ühelt inimeselt, et ta jätkab seda (investeerimist), et ta ei usu, et on kelmusega tegu," rääkis Tambre.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles, et kui pakkumine on liiga ilus, et olla tõsi, siis ei saa see ka tõsi olla.

"Kui pakutakse suurt tootlust, on tegu üldjuhul tegu pettusega, sest reguleeritud finantsturg ei tee seda ja seda on keelatud teha. Pettused on läinud väga professionaalseks – kasutatakse ära ühiskondlikke suundumusi: kui pangad pakuvad madalat hoiuseintressi, siis pakutakse kõrgemat, peegeldatakse panga käitumist ja veebilehti," kirjeldas ta.

Nõmme puhul aitab sellisel juhul ainult finantskirjaoskus ja haritus.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: