Swedbank tõstis tänavuse majanduskasvu prognoosi 2,4 protsendile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Autor/allikas: Swedbank

Swedbank prognoosib Eesti tänavuse aasta majanduskasvuks 2,4 protsenti, mida on võrreldes novembrikuise prognoosiga 0,3 protsendipunkti võrra enam. SEB analüütik Mihkel Nestor ootab alanud aastaks kaheprotsendist majanduskasvu.

2021. aasta prognoosi jättis Swedbank aga novembrikuisele tasemele ehk 2,5 protsendile, selgub värskest Swedbank Economic Outlookist.

Kodumajapidamiste tarbimise kasvuprognoosi tõstis pank tänavu 0,2 protsendipunkti võrra 2,5 protsendini, 2021. aasta prognoosi jättis aga kahele protsendile.

Tarbijahindade kasvuprognoosi langetas pank aga novembrikuu 2,3 protsendilt kahele protsendile, järgmise aasta prognoosi langetas 0,1 protsendipunkti võrra 2,1 protsendile.

Tänavuse töötuse määra prognoosi langetas pank 5,1 protsendilt 4,9 protsendile, 2021. aasta prognoosi jättis aga 5,4 protsendile.

Tänavuse tööhõive muutuse säilitas pank aga 0 protsendil. Järgmiseks aastaks pöördub see Swedbanki hinnangul aga -0,2 protsendile.

Kaupade ja teenuste eksport kasvab Swedbanki hinnangul tänavu kolm protsenti, mida on novembri prognoosist 0,5 protsendipunkti vähem. Tuleva aasta prognoosi langetas pank 4,6 protsendilt 4 protsendile.

Kaupade ja teenuste impordi tänavuse aasta prognoosi langetas pank 0,7 protsendipunkti võrra kolmele protsendile. Tuleva aasta prognoosi langetas Swedbank aga 0,4 protsendipunkti võrra 4,6 protsendile.

SEB: Eesti majandus kasvab tänavu 2 protsenti

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor prognoosib käesolevaks aastaks Eestile kaheprotsendist majanduskasvu ja 2021. aastaks 2,6-protsendist majanduskasvu.

"Uus aasta on maailmamajanduses alanud pigem optimistlikult. Aktsiaturgudel näib evivat arvamus, et keskpangad on valmis majanduse väiksemagi nõrkuse uputama täiendavasse rahapakkumisse. Ettevaatavad kindlustundeindikaatorid pole küll head, ent vähemalt on peatunud varasem kiire langus," ütles Nestor pressiteate vahendusel.

"Iraani-sündmuste taustal on raske rääkida poliitilise kliima paranemisest, kuid eelmisel aastal palju ebakindlust põhjustanud USA ja Hiina vaheline kaubandussõda näib tüürivat mingisuguse kokkuleppe suunas. Nii tundub, et vähemalt lühiajalises plaanis on maailmamajanduse kohal näha jälle rohkem helesinist taevast," möönis analüütik.

Nestori hinnangul on siiski pikemas vaates maailmamajanduse tuleviku osas palju ebakindlust ja erinevaid seisukohti. "Keskpankade jõuline sekkumine majanduse kulgu on viinud globaalse võla rekordtasemele. Ühe leeri arvates ei ole muretsemiseks põhjust, sest ülimadalate intresside tõttu väheneb võlakoormus suhtena SKP-sse ka aeglase majanduskasvu keskkonnas. Teiste hinnangul ei suuda me majandusosaliste käitumist ette näha ja ühel hetkel võib rekordiline võlakoorem koos varahindade mullistumisega lõppeda enneolematu krahhiga," tunnistas ta.

"Euroopat ilmestab endiselt teenindus- ja tööstussektori väga erinev käekäik. Kuigi kindlustundeindikaatorite vabalangus on peatunud, on eriti just Saksamaa tööstussektor hädas väga madala nõudlusega. Teisalt on pea kõigi euroala riikide tööturud väga heas seisus, mis toetab teenindussektori ja sisetarbimise kasvu," arvas Nestor.

"Kui Euroala keskmine majanduskasv jääb 2020 ja 2021. aastal 1,2 protsendi juurde, siis Saksamaal piirdub see vähemalt tänavu veelgi tagasihoidlikuma numbriga. Et Eesti ja kogu siinne regioon on eelkõige seotud just Saksamaa, mitte teiste Euroala suurriikidega, varjutab see kindlasti kasvu ka siinmail," prognoosis analüütik.

Eesti kõige tähtsamate kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv ei saa Nestori sõnul 2020 ja 2021. aastal samuti kiiremat hoogu üles. "Rootsi SKP suureneb SEB prognoosi põhjal tänavu vaid 1,1 protsenti. Eesti ettevõtetel on sealset turgu põhjust siiski veidi optimistlikumalt vaadata, kuna ehitusturu langus on asendumas ettevaatliku tõusuga ja näha on ka eratarbimise kiirenemist."

"Soomes on sarnaselt Eestiga olnud kindlustundeindikaatorid oluliselt negatiivsemad, kui tegelik majandusstatistika. Nii tänavu kui järgmisel aastal peaks sealne majandus kasvama stabiilse 1,5 protsendi võrra, mis toetub nii mõõdukal sisetarbimisel, kui ekspordikasvule," prognoosis Nestor.

"Eesti on siiani suutnud eirata kõiki märke oodatavast majanduskasvu aeglustumisest. 2019. aasta ligi neli protsenti majanduskasv oli taas üks Euroopa kõige kiirematest, pannes ilusa punkti kuldsele aastakümnele, mil Eesti nominaalne SKP praktiliselt kahekordistus. Sellele vaatamata on raske näha samasuguse edu kordumist 2020. aastal. Tööstusettevõtete kindlustundenäitaja on jõudnud viimase 10 aasta madalaimale tasemele, ennustades senise ekspordikasvu peatumist," hoiatas ta.

Ka sisemajanduses on paljud senised kasvutegurid minetanud analüütiku hinnangul oma jõu. "Tööhõive on saavutanud maksimumi ja registreeritud töötus on hoopis tõusuteel, mis pidurdab eratarbimise kasvukiirust. Investeeringuid pidurdab samas tööstuse ebakindlus ja ilmselt peagi ees ootav ehitusturu jahenemine."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: