Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2019. aastal prognoosi kohaselt 3,8 protsendile, seda nii ettevõtete ja kodumajapidamiste investeeringute kui ka esimese kolme kvartali tugeva ekspordi toel. Kuigi Eesti majandus suutis nõrgenenud väliskeskkonnale suurema osa aastast vastu seista, hakkas välisnõudlus ekspordikasvu kahanedes aasta viimastel kuudel siiski vähenema. Samal ajal on teenustesektor tänu tugevale sisenõudlusele ja sissetulekute kasvule jätkuvalt tugev, märgib Komisjon oma pressiteates.

Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt raugeb Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2020. aastaks 2,2 protsendile. Kasvu veab peamiselt sisenõudlus. Hea seis tööturul peaks tarbijate kindlustunnet hoidma ka käesoleval aastal.

Samas tööstustootmine ja eksport arvatavasti vähenevad, kuna ettevõtlussektori väljavaated tõenäoliselt veidi halvenevad. Eelmisel aastal haripunkti jõudnud investeeringute kasv peaks prognoosi kohaselt märkimisväärselt pidurduma. 2021. aastaks prognoositakse SKP kasvu mõõdukat taastumist 2,4 protsendile.

Kui 2018. aastal oli Eesti inflatsioon 3,4 protsenti, siis 2019. aastal kahanes see peamiselt energiahindade languse tõttu 2,8 protsendile. 2020. ja 2021. aastaks prognoositakse inflatsiooni püsimist veidi üle 2 protsendi. Suhteliselt tugev palgakasv tingib teenuste hinna tõusu, tarbimismaksud peaksid aga inflatsioonile varasemaga võrreldes väiksemat mõju avaldama. Energiahinnad peaksid jääma stabiilseks, prognoosib Komisjon.

EL-i majanduskasv püsib sisenõudluse toel stabiilne

Väliskeskkond on endiselt keeruline, aga Euroopa majandusel peaks aitama mõõdukat kasvu säilitada jätkuv töökohtade loomine, kiire palgakasv ja toetav poliitikameetmete kombinatsioon, leiab Komisjon. Oma panuse annavad endiselt eratarbimine ja eeskätt ehitussektorisse tehtavad investeeringud. Paljudes liikmesriikides on oodata avaliku sektori investeeringute märkimisväärset kasvu, eriti transpordi ja digitaristu valdkonnas. Pidades silmas, et on esialgseid märke tootmissektori stabiliseerumisest ja sellest, et maailma kaubandusvood võivad hakata madalseisust tasapisi välja tulema, peaks Euroopa majandusel olema võimalik oma kasvu jätkata. Kasvu kiirendamiseks neist teguritest aga ei piisa.

"Hoolimata keerukast õhustikust püsib Euroopa majandus kindlal kursil. Töökohtade loomise ja palkade kasv jätkub. Samas peaksime siiski silmas pidama horisondil püsivaid võimalikke riske, milleks on muutlik geopoliitiline maastik ja kaubanduspinged. Seega peaksid liikmesriigid kasutama praegust hetkeolukorda võimalikult hästi ning viima ellu majanduskasvu ja tootlikkust suurendavaid struktuurireforme. Suure valitsemissektori võlaga riigid peaksid püüdma oma olukorda parandada, järgides konservatiivset eelarvepoliitikat," ütles Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel.

Euroala inflatsiooni prognoos (ühtlustatud tarbijahinnaindeks) on 2020. aastaks 1,3 protsenti ja 2021. aastaks 1,4 protsenti ehk mõlemal aastal 0,1 protsendipunkti suurem kui eeldati 2019. aasta sügiseses majandusprognoosis. See kajastab esialgseid märke sellest, et kõrgemad palgad võivad nüüd hakata põhihindadesse üle kanduma, aga ka eeldust, et naftahind pisut tõuseb.

Kogu EL-i inflatsiooni prognoos 2020. aastaks on 1,5 protsenti, mis on samuti 0,1 protsendipunkti võrra suurem. 2021. aasta prognoos on endiselt 1,6 protsenti.

Valdavad on langusriskid

Mõned langusriskid on kadunud, mõned uued see-eest juurde tulnud. Kokkuvõttes on aga endiselt valdavad langusriskid, märgib Euroopa Komisjon oma prognoosis.

USA ja Hiina kaubandusleppe esimese faasi allkirjastamine on aidanud langusriske mõningal määral vähendada, aga USA kaubanduspoliitikat ümbritsev suur ebakindlus ei lase ärisektori olustikul endiselt põhjalikumalt taastuda. Ladina-Ameerikas võivad majanduse elavdamist pärssida piirkonnas valitsevad sotsiaalsed rahutused. Lähis-Idas on teravnenud geopoliitilised pinged konfliktiohtu suurendanud.

Ehkki EL-i ja Ühendkuningriigi kaubandussuhted on nüüd üleminekuperioodiks paigas, tekitab Ühendkuningriigiga arendatav uus partnerlus endiselt märkimisväärset ebakindlust. Uut langusriski kujutab endast ka koroonaviirus 2019-nCoV, mis mõjutab rahvatervist, majandustegevust ja kaubandust eelkõige Hiinas. Lähtestsenaariumi kohaselt tipneb haiguspuhang esimeses kvartalis ning haigus levib mujale maailma vaid võrdlemisi piiratud määral. Ent mida kauem see kestab, seda suurem on tõenäosus, et see hakkab mõjutama majanduskliimat ja üleilmseid rahastamistingimusi.

Kliimamuutustega seotud riske, mis on peamiselt pikaajalised, ei saa lühiajaliselt välistada.

Positiivse külje pealt võib märkida, et Euroopa majandus võib kasu lõigata liikmesriikide majanduskasvu soosivamast eelarvepoliitikast ning mõne euroala liikmesriigi soodsamate rahastamistingimuste positiivsest üle kanduvast mõjust.