Hoolekandeteenuste valdkonnajuht: kohtupsühhiaatria süsteem seisab savijalgadel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Savijalgadel seisev kohtupsühhiaatria süsteem vajab põhjalikku reformi, et iga süsteemi sattuv inimene saaks oma seisundile vastavat ravi või hooldust. Pildil Valkla erihooldekodu elanikud.
Savijalgadel seisev kohtupsühhiaatria süsteem vajab põhjalikku reformi, et iga süsteemi sattuv inimene saaks oma seisundile vastavat ravi või hooldust. Pildil Valkla erihooldekodu elanikud. Autor/allikas: AS Hoolekandeteenused

ERR-i käsitlus kohtupsühhiaatria kitsaskohtadest Eestis toob välja ülevaate kogu psühhiaatrilise ravi süsteemi savijalgadest ja mõradest, mis aegamisi järjest laienevad, leiab AS-i Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno.

AS Hoolekandeteenused pakub Eestis ainsana ööpäevaringset erihoolekannet kohtumääruse alusel. Tegemist on sotsiaalhoolekande seaduse alusel reguleeritud avaliku teenusega, mis sisuliselt kombineerib vanglat ja sundravi.

Kõik tuleb vastu võtta

Erihoolekandeteenust peaksid saama ravimatu psüühikaseisundiga täiskasvanud inimesed, kes on endale või teistele ohtlikud.

"Teenuseosutaja igapäevane elu on aga selline, et kohtumääruse alusel astuvad uksest sisse väga erineva ohtlikkuse tasemega inimesed, kellele tuleb lihtsalt leida koht. Vajadusel suurendame voodite arvu, vahel oleme sunnitud kokku paigutama inimesed, kes koos olla ei tohiks või kes meie hinnangul vajaksid hoopis sundravi," kirjeldab AS-i Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno valdkonna argipäeva.

"Nagu ka ERR-i artiklist selgub, peab teenuseosutaja olema valmis vastu võtma kõik inimesed, keda kohus saadab, olenemata diagnoosist või abivajadusest. Oleme teinud jõupingutusi, et sarnaste käitumisprobleemide või diagnoosidega inimesed oleksid koos ja saaksid kohapeal neile vajalikku tuge. Soovime, et klientidel tekiks võimalus kujundada uusi positiivseid käitumismustreid, toetudes iga grupi eripärale," põhjendab Lanno süsteemi muutmise vajadust.

""Kõige olulisem on see, et kliendid saaksid neile õiget teenust. Praegu on erinevad kliendid segamini: ravi vajavad kliendid on sotsiaalteenustel, sotsiaalteenuseid vajavad kliendid raviteenusel. Samal ajal on teenuse osutajad ülerahvastatud ja alarahastatud," tõdeb Lanno.

Keeruline teenus vajab häid spetsialiste

Lanno ütleb, et kohtumäärusega erihoolekandeteenusele saadetud inimeste hulgas ei ole sugugi ainult intellektipuudega, autistlikud ja dementsed inimesed ehk need, kelle seisundile ravi ei ole, ent kes omapäi hakkama ei saa.

"Meil on ka kriminaalse taustaga psüühiliselt haiged inimesed, keda küll terveks ravida ei ole enam võimalik, aga ilma ravimiteta ka jätta ei saa, sest siis nende ohtlikkus tulebki esile. Samas, sotsiaalteenuse osutajana ei ole meil aga õigust kohaldada sundravi meetmeid inimesele, kes keelduvad ravist. Nende mõjutamiseks on meie kasutada veenmine, rutiini kujundamine, uute oskuste õpetamine ja vaba aja sisustamine. Selliste meetodite kasutamine nõuab väga oskuslikku tööjõudu ja iga kliendi eripära arvestavat väljaõpet. Rääkimata järjepidevast täiendkoolitusest, supervisioonist ja turvalisest töökeskkonnast. Inimesed, kes nii spetsiifilises valdkonnas töötavad, peaksid saama õiglast töötasu," leiab Lanno.

Kohtumäärusega sotsiaalhoolekandeteenusele suunamise eesmärk on aidata inimestel terveneda ja ühiskonnas uuesti hakkama saada. Kord aastas hindab eesmärgi täitmist kohus.

"Paljude inimeste puhul on tervenemine võimalik ning nad ei ole pärast ravi enam endale või teistele ohtlikud. Kuid enamik inimesi vajab ka pärast kinnisest asutusest vabanemist tuge ja järjepidevat juhendamist," tõdeb Lanno.

Tavaliselt liigutakse edasi avatud erihoolekandeteenusele. See teenus on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, kellest suurem osa ei ole käitumiselt probleemsed ja ohtlikud, vaid väiksema toimetulekuvõimega ja vajavad igapäevaelus tegevusjuhendajate tuge.

"Teenuse alarahastuse tõttu ei ole võimalik värvata teenuse osutamiseks piisavalt tööjõudu, et toime tulla sundravilt tulnud inimese toetamisega," ütleb aga Lanno.

Tema hinnangul on oluline esmalt määratleda selged ja kõigile arusaadavad alused, mille järgi otsustada, kas inimene vajab hoolekandeteenust või sundravi.

"Seejärel tuleb tegelda ravile või hoolekandele püstitatud kvaliteedinõuetega ning siis seda kõike ka rahastada. Psühhiaatrilise ravi ja hoolduse süsteemi ei saa jätkuvalt niimoodi edasi rahastada, pead põõsa alla peita ja piiluda, mis juhtub," on Lanno praeguse süsteemi suhtes kriitiline.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: