Põhja prefekt seaks õhkrelvadele erimärgistuse ja omaniku tuvastuse nõude
Viimasel ajal on politseil aina sagedamini tulnud reageerida suurte jõududega väljakutsetele, kus keegi vehib relvaga, näiteks stardipüstoli või õhkrelvaga. Põhja prefekti Kristian Jaani hinnangul aitaks olukorda parandada õhkrelvade eraldi märgistamine. Samuti oleks distsiplineeriv nö mängurelvade ostu registreerimine.
Politsei reageeris mullu 1454 korral teatele, et kellegi käes on relv, oli see siis tulirelv, relvataoline ese või külmrelv. "Reageerime alati suurte jõududega, kui on oht, et keegi alustab tulistamist. Õnneks on need väljakutsed enamasti olnud seotud siiski mängurelva, õhkrelva, stardipüstoli või välgumihkliga, kuid juhtumite hulk näitab, et Eestis peaks mõtlema airsoft ja muude taoliste relvade eraldi märgistamisele, et reaalne ohu allikas oleks selgemini eristatav," ütles Jaani ERR-ile.
Politseiprefekt tõi näiteks Suurbritannia, kus õhkrelvad on kahevärvilised.
Teise meetmena ohuolukordade kiiremaks lahendamiseks näeks politsei seda, et kui tulirelva soetamiseks on vaja relva soetamise luba, siis samamoodi võiks kaaluda ka teiste relvataoliste esemete puhul ostja tuvastamist. "Kui isegi lotopileti ostmiseks on vaja isik tuvastada, saaks teha ka õhkrelvadega, mille puhul oleks võimalik siduda relvanumber isikuga," rääkis Jaani. Ta ütles samal teemal "Terevisioonis" kõneledes, et "mängurelva" ostja sidumine konkreetse persooniga distsiplineeriks inimesi ning võtaks ära anonüümsuse.
Jaani ei osanud selgitada, miks tavainimesed endale stardipüstoleid ostavad. "Kui inimene tunneb, et tema vara või tervis või elu on ohus, siis Eestis on relvaseadus ja on võimalik soetada endale päristulirelv. Eesti ei ole nii ebaturvaline, et kõik inimesed peaksid mõtlema selle peale, et oleks aeg soetada endale päristulirelv," rääkis Põhja prefekt. Jaani sõnul on mõistetav relva soetamine spordiks või hobiks, aga ta ei mõista neid, kes ostavad airsoft-relva huvi pärast ja puutuvad hiljem politseiga kokku olukorras, kus nad näiteks vehivad sellega purjuspäi.
Praegu on Eestis 27 317 kehtivat relvaluba. Kui stardipüstolit saab kasutada vaid paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks, ei ole selle käitlemiseks vaja luba ning seda statistikat politsei ei valda. Kui stardipüstolit saab kasutada gaasipadrunite tulistamiseks, tuleb sellele relvale taotleda luba. Politsei relvaregistris on andmed 506 gaasirelva kohta.
Põhjalikult käsitles Jaani sama teemat kolmapäeval ETV hommikuprogrammis "Terevisioon".
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Mirjam Mäekivi