Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval noormehest, keda juulikuus tulistati Peipsi ääres õhkrelvast pähe, kuid kes nüüd Tartu haiglas paraneb.

Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivraviarst Kadri Rõivassepp rääkis "Ringvaatele", et noormees oli intensiivravi osakonnas 34 päeva ning saab nüüd taastusravi.

Arstid kuuli noormehe peast ei eemaldanud. "Neurokirurgid otsustasid, et see kuul asub sellises piirkonnas, et selle eemaldamine pole ohutu," ütles Rõivassepp.

Tohter märkis, et noormehel läks haiglasse jõudmisega hästi, sest 90 protsenti sarnasesse olukorda sattunud inimestest sureb enne haiglasse jõudmist.

Füsioterapeut Kerli Uba kinnitas, et noormees taastub hästi. "See seisund, kuhu me jõudsime meie juures, oli see, et ta seisis minu väikese abiga, aga tean, et ta on ka edasi väga tubli olnud."

Kliinikumi intensiivravi professor Joel Starkopf tõdes, et õhkrelva laskevigastustega jõutakse kliinikumi üliharva.

"Laskevigastused enamasti on kahte tüüpi, kas on kahjuks enesetapu eesmärgil tehtud vigastused või õnnetusjuhtumid. Sellist teadlikku vägivallaga tehtud laskmisi me näeme üliharva, praktiliselt ei olegi näinud viimastel aastatel. Ja kui kõik kokku panna, siis peapiirkonna laskevigastused on neist kõigist veel harvemad," ütles ta.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg selgitas, et Eestis on nii piiramatult tsiviilkäibes lubatud õhkrelvad, mida võivad osta sisuliselt kõik täiskasvanud, ning piiratud tsiviilkäibes suurema kaliibriga relvad, mida võivad osta relvaluba omavad inimesed. Nii õhkrelvi kui ka stardipüstoleid müüakse kui hobiesemeid hobilaskmiseks või relva kasutamise harjutamiseks.

Timberg rõhutas, et ka piiramatu kasutusega õhkrelvade kasutamisele kehtivad regulatsioonid. Näiteks ei tohi neid müüa alaealistele, nende käitlemisel peab inimene olema kaine, nendega ei tohi avalikus kohas vehkida ega kellelegi kahju tekitada.

"Kuigi see kõik on reguleeritud, siis esineb aina rohkem juhtumeid, ka politsei väljakutseid, kus ongi see, et inimene mingi relvataolise esemega vehib ja politsei peab sellele täie tõsiduse ja suurte jõududega reageerima," tõdes Timberg.

Tema sõnul ei pruugi ka politsei pingelises olukorras aru saada, kas inimesel on käes õhkrelv või tulirelv.

"Kui sinu vastas seisab inimene, kelle on käes kas stardipüstol või õhkrelv, mis tõenäoliselt võib tehtud olla metallist, mis näeb üpris ehe välja, siis selles hetkes võib-olla ei suuda ka see politseiametnik seda eristada ja ta ei hakka seal hetkeks peatuma, et mõelda. /.../ Reageeritakse kui tulirelvale. Ja inimesed, kes on mis iganes põhjusel sellise õhk- või stardipüstoli endale soetanud, peavad ka arvestama sellega, et ei ole lubatud käia sellega avalikus kohas, vehkida sellega ning et sellega tuleb ümber käia ikkagi nagu relvaga. Inimest relvaga ei sihita ja relvaga niisama nalja ei tehta. Kuigi need on hobiesemed, ei ole need mänguasjad," selgitas Timberg.

Siseministeerium kavatseb järgmise aasta alguses relvaregulatsioonide üle vaatamisel rõhku panna ka õhkrelvadele.

"Iga väike lisasamm, mida tekitada, kas või näiteks ID-kaardiga tuvastamine või õhkrelvade müümine ainult jahipoes või mõne relvamüüja juures tekitab järgmise lisasammu, mis tähendab, et võib-olla keegi, kes justkui tegelikult hobikorras seda relva ei taha osta, seda ei vajagi, jätab selle ostmata ja võib-olla jääb ka sellega see intsident juhtumata. See kehtib nii stardipüstolite kui ka õhkrelvade puhul. Mida vähem neid asjatult liikvel ja käibes meil on, seda vähem juhtumeid on. Regulatsioon tuleks kindlasti üle vaadata," rääkis Timberg.

Kas ja mida regulatsioonides täpsemalt muudetakse, seda on tema sõnul esialgu keeruline öelda.

"Enne tuleb teemasse sisse vaadata – kui palju on jaemüüjaid, kui palju on kasutajaid ja mis eesmärkidel neid kasutatakse. Ja lõpuks tuleb tuua välja, kus on see keskkoht, et me üle ei reguleeriks, aga samas oleks piisavalt, et ikkagi tekitada mingi regulatsioon kas jaemüüjatele tegevusloa näitel või siis inimestele, et inimene peab endale relvaloa või õhupüssiloa taotlema. Aga seda on hetkel konkreetselt raske öelda, mis ta täpselt tuleb," selgitas ta.

Regulatsioonide muutmine võib puudutada ka juba käibel olevaid õhkrelvi.

Timberg märkis samas, et Eesti peab oma regulatsioonidega tegeledes jälgima ka seda, mida teevad naaberriigid. "Kui Eestis mingid asjad rangelt ära reguleerime, aga näiteks Lätist või Leedust saab seda vabalt osta ja üle piiri tuua, siis see tekitab järgmisi küsimusi. Tuleb leida tasakaalupunkt, mis viisil on mõistlik seda reguleerida," ütles ta.

Jüri Muttika testis koos laskmistreeneri Ain Muruga seda, kui suurt kahju õhkrelvad võivad tekitada. Näiteks läbistas kaubanduses vabalt müüdavast õhkrelvast lastud 4,5mm kuul vineerplaadi ja plekkpurgi, kuid kunstvaktsust kott-toolile tekitas vaid pindmisi purustusi.

Muru tõdes siiski, et ka sportrelvad on ohtlikud.