Miks rivistatakse õpilased kehalises kasvatuses pikkuse järgi? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kehalise kasvatuse tund Tartu Variku koolis.
Kehalise kasvatuse tund Tartu Variku koolis. Autor/allikas: Sille Annuk/PM/SCANPIX

Nii nagu 20, 50 ja 80 aastat tagasi, algab paljudes koolides kehalise kasvatuse tund endiselt õpilaste rivistamisega pikkuse alusel. Miks just sellise parameetri alusel ja miks ikka veel, tahtis ERR teada.

Kehalise kasvatuse tunni alguse rivistusel võib olla tähelepanu koondav ja distsiplineeriv mõju, nii nagu klassiruumis peavad õpilased tunni alates püsti tõusma, ent mis on pikkuse alusel rivistamise põhjendus, jääb arusaamatuks. "Õrna ikka" jõudes ehk teismelisena võib oma lühidust häbenev nooruk või oma pikkust ebamugavaks pidav neiu pidada sellist stigmatiseerimist alandavaks, mis võib viia kehalise kasvatuse tunni vihkamiseni, ehkki eesmärk on ju hoopis vastupidine - anda rõõmu liigutamisest.

Sest nii on alati tehtud

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik möönab, et just nii võib pikkuse alusel rivistamine koolinoortele mõjuda: "See võib tekitada komplekse."

Ta kinnitab, et ainekavas selline nõue puudub. Seal on küll lause, mis ütleb, et õpilastes kujundatakse korraharjumusi ja harjutatakse rivistamistehnikat, ent mille alusel, ei reguleerita. Järelikult peab asi olema maailma vanimas põhjenduses: sest nii on alati tehtud.

"Sellel peitub põhjus ilmselt traditsioonides - aastakümneid on selline rivistamine toimunud. Aga hariduses on päris palju selliseid asju, mida võetakse iseenesestmõistetavusega. Enne ei hakata selle üle mõtlema ka, kui keegi küsib, et oot-oot, miks?" tõdeb Liblik. "Me peaksime rohkem olema tänulikud nendele inimestele, kes küsivad, et aga miks me nii teeme ja kui vastus on, et seda on kogu aeg tehtud, siis tuleks järgmine inimene, kes küsib, et äkki saab teisiti."

Liblik ütleb, et ta isegi ei tea, et keegi oleks otseselt uurinud, miks on kehalise kasvatuse õpetajad justkui kokkuleppeliselt valinud välja just pikkuse alusel rivistamise.

"Manasin vaimusilmas endale ette mõned arhiivifotod ja seal on ka sellised valgetes maikades ja meie mõistes šortsides noormehed rivistatud ikka pikkuse järgi. Arvan, et see on olnud kuidagi seotud distsiplineerimisega. Aga see on kõik oletus. Ei leia sellele ühtegi mõistlikku põhjendust," tunnistab Liblik.

Loodetavasti pole mõnes loovama lähenemisega koolis tulnud keegi selle peale, et füüsiliselt mõõdetavaid parameetreid on teisigi, mida rivistamisel aluseks võtta - näiteks vööümbermõõt või jalanumber. Küllap põhjustas mõte sellest lugejas pahast turtsumist, ja põhjusega, ent miks on pikkuse alusel rivistamine vähem taunitav kui vööümbermõõdu alusel?

Võimalusi rivistamiseks - kui juhuvalimi alusel kõrvuti sattumine mingil põhjusel vähevirgutav peaks olema - on ju teisigi. Näiteks nime esitähe või sünnikuu alusel.

Traditsioon ülevalt sekkumist ei vaja

Vaatamata sellele, et ministeerium taunib pikkuse alusel rivistamist, ei pea Liblik jõupositsioonilt koolide tegevusse sekkumist põhjendatuks.

"Kui me räägime sekkumisest ülevalt alla ehk ministeeriumi poolt, siis see peaks olema kuidagimoodi reguleeritud. Et meil on praegu Eesti koolides uuenduslikud meetodid kasutusele võetud, ei ole mitte tulnud ülevalt poolt sekkumise tulemusel, vaid hea praktika levimise tulemusel - kolleegilt kolleegile. Inimesed ise on hakanud üksteiselt küsima, et miks me nii teeme," põhjendab Liblik.

Tema sõnul on paljud uuendusmeelsemad õpetajad võtnud kasutusele üha innovatiivsemaid lahendusi. Nii on kehalise kasvatuse tundidesse imbunud ka mitmed tänavaspordialad, mille tutvustamist õppekava ette ei näe, näiteks disc-golf ja slackline. Sellele on kaasa aidanud uute õpetajate või koolijuhtide koolitulek - just nii liiguvad koolidesse ka uued ideed.

"Tund on läinud ühiskonna muutustega kaasa, aga rivistamise seisukohalt on kogu aeg nii olnud," möönab Liblik. "See on teatud mugavustsoon - lihtne on teha nii, nagu me alati oleme teinud. Aga loodan, et elu paneb paika ja neil on juba natuke piinlik, et nad ei tee midagi uutmoodi."

Liblik ütleb, et kehaline kasvatus vajab kindlasti uut ainekava. See on tegelikult juba kaks aastat mustandina olemas olnud ja nii mõneski koolis ka katsetamisel olnud, ent selle rakendamine seisab teiste õppeainete ainekavade taga - kogu uus õppekava tuleb kõigis ainetes korraga kasutusele võtta.

Muide, kehalise kasvatuse uus ainekava ei maini rivistamist kordagi. Lähemalt saab uuest ainekavast lugeda siit.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: