Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala meenutas, kuidas pensionireform oli põhilubadus, millega Isamaa möödunud aasta märtsis parlamendivalimistele läks, kuid tulemuseks oli 11 protsenti häältest.

"Kui demokraatiale viidata, siis mind absoluutselt ei veena, et oleks rahval ootus sellise reformi täidesaatmiseks ja ärategemiseks. Ei veena, et täidame oma valimislubaduse ehk selle, mida rahvas ootab. Ei näe põhjendust kiirustamiseks ja läbi surumiseks, et seda on tohutult rahvale tarvis," lausus ta.

Erala lisas, et muidugi võiks kogumispensioni tootlus olla suurem, aga praegu teoksil olev lammutamine ja selle tempo ei tundu põhjendatuna.

Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau märkis, et valimiskampaania ajal ei võtnud ta Isamaa lubadust tõsiselt, kuna see tundus marginaalse ideena, mis kunagi teoks ei saa, umbes nagu lubadus Petserimaa Venemaalt tagasi võtta.

"Valimiskampaanias on äärmuslikke lubadusi mõne väikse valijagrupi meelitamiseks küllalt tihti, aga valitsusliidu kaardiladumisel läks nii, et Isamaa sai jämeda otsa ja sai ka oma kõige tähtsama valimislubaduse koalitsioonileppesse sisse," ütles ta.

Karnau sõnul ei paista EKRE-l pensionireformi suhtes eriti seisukohta olevat, kuid pigem nad alateadlikult pooldavad seda, sest teise samba muudatuste juures on selline element, mis võiks EKRE valijale arvatavasti meeldida.

"Igasugune käru keeramine senisele eliidile võiks ju EKRE valijale olla meelepärane," selgitas ajakirjanik.

Keskerakonda iseloomustab juba Edgar Savisaare aegadest protestimeeleolude õhutamine ning kui otsida põhjuseid, miks nad teise samba reformiga kaasa läksid, siis Karnau hinnangul on üks neist see, et Keskerakonna poliitikud näevad seal võimalust oma valijatele tõestada, et nemad poliitikutena on suutnud pankadele kuidagi ära teha või vähemalt killukese võrra nende tavapärast tulubaasi kärpida.

"Arvan, et need ongi liikumapanevad jõud, mis valitsuskoalitsiooni taga ajavad," tõdes Karnau.