Indrek Neivelt: kurb on see, et unustatakse ära matemaatika ja õiglus

Ma jään oma arvamuse juurde, et pensioni teine sammas ei ole meie elu paremaks teinud, kirjutab Indrek Neivelt vastuseks Andres Sutti kommentaarile "Teine sammas pole pensione vähendanud" ja Jürgen Ligi arvamusloole "Viga pole mitte kogumispension, vaid Neivelti argumentatsioon".
Väga hea, kui su arvamus kellelegi korda läheb. Vastamisel võtan aluseks Andres Sutti artikli, sest see on selgelt struktueeritud ja arusaadav.
1
Me oleme ilmselt kõik ühte meelt, et meie probleem on demograafia. Täpsemalt madal sündimus. Aga meie tegevus selle probleemiga on üsna kummaline. Me saame aru, et meil ei ole piisavalt lapsi ja selle kompenseerimiseks käsime kõigil noortel hakata raha pensioniks korjama. Kohe peale kooli lõpetamist ja tööle asudes.
See on väga kummaline käitumine. Kui probleem on madal sündimus, siis peaks panema vabad ressursid sündimuse tõstmisse, selmet korjata tulevaseks pensioniks. Ei ole loogiline käitumine. Pigem vastupidi.
Mis puudutab immigratsiooni, siis mina ei propageeri immigratsiooni. Räägin vaid, et loodus ei salli tühja kohta. Ei saa olla nii, et kõikjal meie ümber rahvastik kasvab ja meil mitte. Ei jää see kant tühjaks. Ei ole nii, et siin on paarikümne aasta pärast ühe pensionäri kohta 1,6 töötajat. Seda lihtsalt ei tule.
Eriti kummaline on kõikide nende demograafia ja rahvaarvudega hirmutajate käitumine teiste tulevikku suunatud projektide puhul. Meie rahvastikuprognoos näpus lähevad nad järgmisse koosolekute ruumi ja hakkavad kiitma kiirraudtee ehitamist Riiga ning neljarajalist maanteed. Olgem järjepidevad. Kui meie tulevik on nii tume nagu pensionireformi vastased maalivad, siis milleks meile see Rail Baltic ja neljarealised teed?
2
Andres Sutti ja Jürgen Ligi väitel ei ole II sammas meie pensione vähendanud. Eelmise aasta kohta veel arve pole ja seetõttu vaatame 2018. aastat:
Riigi tulud:Sotsiaalmaks pensionikindlustusse (20% palkadelt) 1 830 miljonit eurot.Sealt raha siire II sambasse (4% neil, kes on liitunud) 271 miljonit eurot.I sambasse seega 1830-271 = 1 559 miljonit.(Allikas: Andmestik:RR0295: Maksud ja sotsiaalmaksed rahvamajanduse arvepidamises sektori järgi (ESA 2010))
Väljamaksed:Riikliku pensionisüsteemi kulud 1 797 miljonit eurot, sh riigieelarvest makstavad (kohtunikud, rahvapension jmt) ca 97 miljonit.Seega sotsiaalmaksust makstavad I samba pensionid = 1 700 miljonit(Allikas: "Riiklik sotsiaalkindlustus 2018. aasta")
Riik lisas eelarve muudest tuludest pensionite maksmiseks 141 miljonit. II sambasse läks 271 miljonit. Selle arvutuse järgi jäi kompenseerimata 130 miljonit eurot ehk 9 protsenti pensionitest.
Kas mul on siin valed arvud või on arvutustes viga?
Lisaks on ka nii, et näiteks 2018. aastal leiti riigieelarvest raha lisapensionite maksmiseks ja kui meil teist sammast poleks olnud, oleks see raha samuti leitud. See raha ei tulnud ju kelleltki teiselt kui ikka meie eelarvest. Teise samba kaudu on raha pensionisüsteemist välja viidud ja seetõttu on ka pensionid madalamad. Sissemaksed II sambasse on vastavalt prognoosidele suuremad kui väljamaksed veel paarkümmend aastat. Kuni selle ajani II sammas vähendab pensione.
Ma jään oma arvamuse juurde, et "tänu" teisele sambale on meie viimase seitsmeteistkümne aasta pensionid väiksemad olnud. Ja selle kaudu ka tarbimine ja kogu Eesti majandus.
3
Andres Sutt ütleb II samba õigustuseks, et kõik inimesed saavad tänu II sambale rohkem pensioni kui ilma. Minagi väitsin, et esimestel aastatel on see tõesti nii. Minu rõhuasetus oli sellel, et kolmveerand inimestest saab esimesel pensionile mineku aastal kolm kuni viis protsenti suuremat pensionit. See on kaksteist kuni kakskümmend viis eurot kuus.
See on naeruväärne, kui mõelda sellele, et inimene on seitseteist aastat iga kuu oma palgast kaks protsenti ära andnud ja saab kaksteist kuni kakskümmend viis eurot kuus rohkem pensioni. Ja hiljem see vahe väheneb. Kas selle raha pärast pärast peab pidama ülal fondihaldureid, ministeeriumiametnikke, tegema IT-lahendusi ning kuude viisi vaidlema?
Andres Sutt usub, et "puuduse, et II samba väljamakseid ei indekseerita, parandab nii valitsuse kui ka meie eelnõu, mis lisab valikute hulka näiteks fondipensioni, kus kogunenud pensionivara saab ka pensionieas osa finantsturu tõusust (aga ka langusest)".
See on tore usk, aga sellele ei maksaks palju loota. Euroopas on intressid parimal juhul nullid ja jäävad sellisteks veel pikaks ajaks. Fondipension on ka risk ja ei maksa arvata, et see kõik probleemid ära lahendab. Peamine probleem on madal intressikeskkond ja seda meie ei lahenda.
4
Sutt väidab, et "Neivelt eksib väites, et praegune süsteem eelistab II sambaga liitunuid võrreldes I samba liitunutega (essee teine tabel)". Selle väite lükkab rahandusministeeriumi blogis ümber Tõnu Lillelaid: "II sambaga liitunutel vähendatakse inimese koefitsiente 20% võrra (üksnes liitumisest alates), kuna 20% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast kantakse II sambasse ja osa riiklikust pensionist tuleb sel juhul II sambast"."
See on ju demagoogia. Ma kirjutasin: "kui inimene oleks kogu töötamise aja maksnud esimese samba arvelt teise pensionisambasse neli protsenti ehk viiendiku sotsmaksust, peaks ka tema pension olema viiendiku (20%) võrra väiksem".
Ma väitsin, et riigi poolt kasutatav valem arvestab II sambaga ühinenule madalamat I samba pensionit, aga teeb seda mitte õiglase proportsiooniga. Ja kui ta teeks seda õiglase proportsiooniga, oleks II sambaga ühinenute pilt veelgi kurvem. Siis oleks pooled kogujad oma II sambaga juba esimesel aastal miinusesse jäänud. Need arvutused on eelmises kirjatükis tabelina ära toodud.
Jah, see on poliitiline valik, et eelistatakse II sambaga ühinenuid. Aga kurb on see, et unustatakse ära matemaatika ja ka õiglus.
Mulle tundub üha enam, et pensionireformi vastastel ei ole kahjuks ühtegi head ideed, kuidas süsteemi paremaks teha. Kuna ideid ei ole, siis tegeletakse kramplikult vanast kinnihoidmisega ja vastaste sildistamisega.
Kui suuremat vabadust ja väiksemat ümberjagamist nimetatakse kommunismiks, siis olen mina küll kommunismist valesti aru saanud. Ma selgitasin, et praegune pensionivalem eelistab II sambasse kogujaid. Ehk mitteühinenult võetakse raha ära ja antakse II sambaga ühinenule. Minu ettepanek oli ju sama suurte tulude juures õiglasemalt ehk konkreetsel juhtumil vähem ümber jagada.
Jürgen Ligi võiks minna kaubanduskeskusesse koos lipsustatud poistega pensioni II sammast müüma. Ainult et ilusate kiiresti kasvavate graafikute asemel tuleks näidata rahandusministeeriumi tabelit ja kolmveerandile inimestest öelda, et "andke meile iga kuu kaks protsenti oma palgast ära, riik paneb neli juurde ja seitsmeteistkümne aasta pärast saate iga kuu kuni kakskümmend viis eurot rohkem pensioni."
See on meie II samba senine praktika. Huvitav eksperiment oleks.
Ma jään oma arvamuse juurde, et II sammas ei ole meie elu paremaks teinud. Vastupidi.
Toimetaja: Kaupo Meiel