"Linnamäe ei ole aastaid andnud intervjuusid, kuid nüüd, kui äsja on ametisse saanud Postimehe uus peatoimetaja, oli ta nõus avama oma vaateid Postimehe rollile ühiskonnas ja selgitama ootusi, mis omanikul uuele peatoimetajale on," märkis ajaleht.

Linnamäe sõnul on Postimees Grupp ajalehe Postimees väljaandjana määratlenud lehe alusmõttena põhiseaduse preambulist laenatud sõnad: seista eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade.

Uue peatoimetaja valikul lähtus ajalehe väljaandja Postimees Grupp just sellest, Postimeest määratlevast alusmõttest ning lääne kultuuri baasväärtustest, olles samas 21. sajandile kohaselt avatud üleilmsetele arengutele ja sellega kaasnevate probleemide ja võimaluste mõtestamisele.

"Sellega on välja öeldud eesmärk, mida Postimehe peatoimetaja peab suutma sisustada moel, millesse ta ise usub ning mis on usutav nii Postimehe väljaandjale kui ka Postimehe lugejatele," sõnas Linnamäe.

Postimehe peatoimetaja ja vastutava väljaandjana alustas kolmapäevast Mart Raudsaar.

Maailmavaatest rääkides märkis Linnamäe, et igal täiskasvanud inimesel on välja kujunenud mõnesugused väärtushinnangud ja maailmavaatelised hoiakud. Tema sõnul näevad paljud ajakirjanikud maailmavaate puudumises justkui sõltumatu ja neutraalse ajakirjanduse tagatist. "Samas on oht, et nii võib kaduda vastutus mistahes teema ja teksti suhtes, kuna "oma nahk" pole mängus, ning ollakse paraku üsna kergesti mõjutatavad küll sõprade, PR-tegelaste ning muude mõjutajate poolt. Selles olukorras on ka ajakirjanik omamoodi ohver, sest ta ise usub end olevat sõltumatu, neutraalne ning objektiivne, kuid tegelik olukord võib olla vastupidine," ütles ta.

Postimees Grupi omaniku hinnangul on head ajakirjanikud enda jaoks läbi mõelnud, mille eest nad seisavad. "Usun, et lugeja hindab seda, kui ajakirjanik oma hoiakuid ja veendumusi tunnistades on uudislehekülgedel võimalikult tasakaalustatud ning objektiivne ning lugejal on kindlasti lihtsam ja arusaadavam hinnata ja mõista ajakirjaniku kirjutatut, kui viimane oma eelistused selgelt välja ütleb," märkis Linnamäe.

Linnamäe ütles, et ajakirjandusliku teksti kiretus on ajakirjanduse surm - igav ajakirjandus kaotab oma mõju ja seega peavad ajakirjanduslikud tekstid olema vaimukad ja kaasahaaravad.

Tema sõnul on põhimõtetest lähtudes loomulik ja normaalne, et heade tegude ja õigete sõnade eest kiidetakse ka neid, keda ehk väga ei armastata ning kelle seniseid tegusid ja sõnu on olnud põhjust kritiseerida. "Must-valged käsitlused on kahjuks ajakirjanduses igapäevased ja sellega kaasnev sildistamine välistab mõistliku või ehk isegi igasuguse diskussiooni ning arutelu võimaluse."

Postimehe peatoimetajal peab Linnamäe sõnul olema nägemus ja siht ning julgus otsustada ja vastutada. "Postimehe lugeja peab saama Postimehe näol ajakirjandust, mis aitab tal praeguses keerulises maailmas teha nii enda ja oma lähedastega seotud, aga ka suurema kogukonna või ka kogu ühiskonnaga seotud olulisi otsuseid. Oluline on see, et inimesed tajuksid, et Postimees hoolib neist ja meie riigist, et Postimees hoolib eesti keelest ja eesti kultuurist ning et ta püüab ausalt ja tõsimeelselt meile oluliste teemade üle oma lehekülgedel arutleda," rõhutas Linnamäe.

Linnamäe sõnul peaks Postimehe arvamusruum olema koht, kuhu peatoimetaja kutsub hea peremehe rollis külla teisi inimesi ja seega ka teisiti mõtlevaid inimesi ning lahke võõrustajana püüab arendada nendega tõsist ja huvitavat keskustelu ning arutlusi erinevatel Eestile olulistel teemadel. "Üks normaalne vestlus ainult nii saabki toimida, et kuulatakse ja püütakse mõista vestluspartneri seisukohti ja väiteid ning proovitakse leida ühisosa võimalikele erimeelsustele vaatamata. Just ühisosa otsimine ja selle kaudu ühiskonna sidususe hoidmine peaks olema üks Postimehe kesksetest rollidest. See ei tähenda tingimata kõigis küsimustes ühistele seisukohtadele jõudmist, aga ka erimeelsuste juures on meil kõigil vaja koos toimiva ühiskonnana kuidagi edasi minna ja selleks on elav ja vastastikku austav vestlus parim võimalik viis," arutles ta.

"Ajakirjanike sõltumatus ja väärikus võiksid olla need ideaalid, kuhu poole püütakse, aga me peame olema valmis eksimuste puhul neid eksimusi tunnistama ning tõdema, et ka ajakirjanikud on kõigest inimesed ning eksimine käib elu ning inimeseks olemisega kaasas," lisas Linnamäe.