Belgia on valloonide ja flaamide vastuolude tõttu siiani valitsuseta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Belglased valisid parlamenti eelmise aasta mais, samal päeval, kui valiti Euroopa Parlamenti, kuid endiselt ei ole Belgia valitsuse moodustamisega hakkama saanud. Nõnda suured on vastuolud kahe rahvusgrupi, valloonide ja flaamide vahel ning neist viimased ei ole maha matnud ka iseseisvumismõtteid.

Belgias on flaamlastel ja valloonidel paralleelsed parlamendid, paralleelne meedia, kõik sildid toidupoes ja suunaviidad liikluses on nii flaami kui ka prantsuse keeles. Flaamikeelsetes koolides on vaikiv kokkulepe, et prantsuse keeles ei räägita, kuid kõigest sellest siiski ei piisa, vahendas "Välisilm".

Üle Flandria levivad Flaami iseseisvusideed on suuresti kanda kinnitanud tudengite seas. Katoliku Flaami üliõpilaskorporatsiooni KVHV ruumide seinu ehivad nii Flandria regiooni kui ka provintsi lipud. Ühingu esindaja Thomas Decat rõhutas, et rahvuslik korporatsioon ei vihka valloone, kuid ei soovi kindlasti nendega ühist riiki üleval hoida.

"Ütlen alati välismaalastele, et Belgia ei ole riik. See on kunstlik riik, mis loodi 1830. aastal kaitseks Saksamaa eest. Meil ei ole valloonidega mitte midagi ühist," lausus iseseisvusmeelne tudeng Thomas Decat.

Valloonid ja flaamid ei saa koos töötada, sest parteid ei suuda isegi valitsust moodustada. Flandria suurim partei N-VA on parempoolne ja liberaalne. Samas Valloonia suurim partei PS ehk Parti Socialiste on sotsiaaldemokraatlik. Seega peaksid suurimad erakonnad ühiselt valitsuse moodustama, aga nendevaheline erinevus on nii tohutu, et see on võimatu.

Brüsseli lähedal asuv tudengilinn Leuven on flaamikeelse kõrghariduse üheks keskuseks. Sealsed tudengid aga kõik iseseisvuse osas üksmeelt ei jaga.

"Ma olen Flaami iseseisvuse vastu," lausus tudeng Fleur Tolle. "Arvan, et Belgia peab olema ühtne riik. Me ei pea inimesi eraldama hakkama, sest oleme kõik samast rahvusest. Lisaks peame paljudes valdkondades kokku hoidma ja teineteist toetama."

Üliõpilane Louis Pintelon on enda sõnul samuti Flaami iseseisvuse vastu, sest arvab, et regioonid peaksid koostööd tegema konföderaalses süsteemis, kus jagataks vastutusi, aga samas oleks neil ka eraldi iseseisvust.

Leuveni ülikooli õppejõud Wouter Wolfs arvab, et Flandria lähiajal ei iseseisvu.

"See on praktikas väga-väga raske, sest keegi ei tea, kuidas Flandria peaks iseseisvuma ja mis juhtuks Brüsseliga. See on geograafiliselt Flandrias, kuid kultuuriliselt rohkem seotud Vallooniaga. Seega on seda kõike raske lahutada. Tegemist on nagu Siiami kaksikutega, kelle pead on kokku kasvanud ja seetõttu on see väga keeruline," sõnas Wolfs.

Terav vastasseis flaami ja vallooni poliitikute vahel mitmetes küsimustes tähendab seda, et juba kuude kaupa ei ole jõutud mingite kokkulepeteni.

"Põhimõtteliselt on praegu Belgias poliitiline kriis, seetõttu on raske moodustada ka föderaalvalitsust," tõdes Wolfs.

DeFI ehk otsetõlkes Demokraatlik, Föderaalne ja Iseseisevpartei on väike vasakpoolne prantsusekeelset kogukonda esindav erakond. Nemad seisavad föderaalse riigikorra säilimise eest ja usuvad, et flaamide iseseisvus tooks endaga kaasa kaose.

"Euroopa Liidu liikme poolitamine on esmalt väga keeruline. Brüssel on Euroopa pealinn ja missuguse sõnumi Belgia sellega oma Euroopa partneritele saadaks? Belgia poolitamine oleks tõeline oht maailmale ja Euroopale," usub DeFI saadik Brüsseli parlamendis Christophe Magdalijns.

Viimased föderaalsed valimised võitis N-VA ehk Uus Flaamiliit. Seda parempoolset erakonda seostatakse iseseisvuspüüdlustega, kuid praegu on partei enda eesmärgiks seadnud konföderaalse riigikorra moodustamise.

"Konföderaalses mudelis jääks Belgia riik püsima ka Euroopa Liidus. Aga võimud ja kompetentsid oleks selgemalt jagatud. Seda nii Flandrias kui ka Valloonias, selleks et meil oleks efektiivsem valitsus," ütles N-VA saadik Belgia föderaalparlamendis Sander Loones. "Me ei tee praegu piisavalt kohalikul ja regionaalsel ega ka Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Konföderaalse korraga see muutuks."

Ta lisas, et Brüssel on nii terve riigi kui ka flaamikeelse osa pealinn.

"Tahaksime ühendust oma pealinnaga hoida. Seega oleme loonud mudeli, kus Brüsselil oleks palju rohkem kompetentse, aga see jääks siiski toimima pealinnana. See tähendab vastutusi nii riiklikul kui ka regionaalsel tasandil," sõnas Loones.

Ta rõhutas, et iseseisvumisplaane praegu laual ei ole. Samas näevad rahvuslased konföderatsiooni kõigest vahesammuna.

"Konföderaalne kord tundub hea lahendus, kuid see oleks ajutine. Kõigepealt tuleks saavutada konföderatsioon ja sealt edasi saaks Euroopa Liidu sisse luua Flaami riigi," ütles iseseisvust toetav tudeng Thomas Decat.

Süsteemi puudulikkus ja terav rahulolematus sellega annavad flaamidele üha rohkem lootust. Kuid vaadates praeguseid arenguid, jääb iseseisvus veel ainult ideeks.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: