"Ehkki praegune kokkulepe rahustab turge, siis pikalt kestnud konflikti mõju kütuse postihindadele on veel pikaajaline. Võrreldes nädalataguse ajaga on tanklate postihinnad langenud, kuid suuremat ja kiiret hinnakukkumist praegu eeldada ei saa," ütles Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna.

Ka Terminali juhatuse liige Alan Vaht leidis, et oodatav rahulepe juba kajastub naftahindades, kuid kiiret ja järsku hinnalangus ei saa eeldada.

"Edasivaatavalt on kõige olulisem küsimus see, kas USA ja Iraani võimalik rahukokkulepe saab sel nädalal allkirjad. Finantsturud eeldavad praegu üsna selgelt, et kokkulepe sünnib, ning see ootus kajastub ka tänastes kütuste maailmaturuhindades," ütles ta ERR-ile. "Oluline on aga mõista, et võimalik allkiri ei tee füüsiliselt kahjustatud kütuseturgu üleöö korda. Väljakutsed on endiselt samad: Hormuzi väina kaudu liikuvate nafta- ja kütusevoogude taastamine, kahjustada saanud energiataristu parandamine ning piisavate varude tagamine seniks, kuni Pärsia lahe piirkonna nafta ja lõpptooted jõuavad taas tavapärases mahus maailmaturule ja lõpptarbijateni," lisas Vaht.

"Lühidalt öeldes on hindadesse suuresti sisse hinnastatud ootus, et poliitiline kokkulepe sünnib. Füüsiline kütuseturg on aga endiselt pingeline ning selle normaliseerumine võtab oluliselt rohkem aega kui ühe lepingu allkirjastamine," rõhutas Vaht.

Niisamuti viitas ka Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sellele, et kui rahuleping ka sõlmitakse, siis vajab kütuseturg normaalsusesse naasmiseks aega.

"Kuigi tegemist on seni kõige olulisema diplomaatilisema läbimurdega pärast sõja algust, on pikaajalisema mõju saavutamiseks oluline, et leping saaks allkirjastatud, Hormuzi väin miinidest puhastatud ning väinas taastuks tavapärane laevaliiklus," märkis Sassi.

Kärsna tõi välja ka selle, et kui tavapärased naftavood Pärsia lahest taastuvad, hakatakse taastama ka ära kulutatud reserve, mis samuti hinnalangust pidurdab: "Maailm  on elanud viimased kolm kuud olukorras, kus puudujääke kompenseeriti varasemalt kogutud varudega, mis on vaja uuesti täiendada ning seetõttu püsib ka nõudlus kõrge."

"Eesti tarbijale võib mõju avalduda järk-järgult," lisas Kärsna.

Sassi märkis, et valmistoodete hinnakõikumised maailmaturul jõuavad Eesti jaehindadesse keskeltläbi nädala jooksul.

Vaht: hinnasõda on hoidnud Eesti hindu alla turuhinna

Küll aga rõhutasid nii Terminali juhatuse liige Vaht kui ka Alexela äriarenduse juht Kärsna, et sügisel alanud hinnasõda on tanklates postihindu alla surunud. Vaht ütles, et kohati on tanklad müünud kütust isegi alla omahinna.

"Viimased kümme kuud on Eesti kütuseturul kestnud erakordselt intensiivne hinnasõda, mis on ajas pigem süvenenud. Kohati on olukord jõudnud sinnamaani, et kütust on müüdud alla omahinna," tõdes Vaht. "Selle tulemusena saavad Eesti tarbijad praegu nautida Balti riikide madalaimaid kütusehindu olukorras, kus Eestis on samal ajal kõrgemad kütuseaktsiisid kui naaberriikides. See on üsna haruldane olukord ning peegeldab hästi hinnasõja tegelikku ulatust," märkis ta.

Vaht tõi välja, et alates Iraani ja USA vahelise konflikti puhkemisest veebruari lõpus on tanklate postihinnad Eesti aktiivsema konkurentsiga piirkondades jäänud maailmaturuhindade liikumisest maha kohati enam kui 30 senti liitri kohta. "Mõneti on tekkinud isegi paradoksaalne tunne, nagu liiguksid maailmaturuhinnad Eesti tanklahindadele järele, kuigi tegelikkuses peaks seos olema vastupidine," lisas ta.

Seepärast ei muuda tõenäoliselt seda olukorda ka viimaste päevade maailmaturuhindade langus, leidis Vaht.

"Viimase kahe nädala jooksul oleme Eesti tanklates näinud juba samal tasemel või isegi madalamaid postihindu kui enne sõja algust – bensiin hinnaga 1,549 eurot liiter ja diislikütus 1,569 eurot liiter, kusjuures hinnad vahetult enne sõja algust 26. veebruaril olid bensiin 1,599 eurot liiter ja diislikütus 1,549 eurot liiter. Samal ajal on bensiini ja diislikütuse maailmaturuhinnad sõjaeelse tasemega võrreldes endiselt vastavalt ligikaudu 22 ja 18 senti liitri kohta kõrgemad," kirjeldas Vaht.

Ta tõi näiteks Iraani konflikti perioodi madalaima bensiini postihinna, mis oli 3. juunil 1,549 eurot liitri eest. "Kui sellest lahutada käibemaks ning aktsiis summas 0,591 eurot liitri kohta, jääb järele 0,658 eurot liitri kohta. Samal päeval oli bensiini maailmaturuhind ligikaudu 0,696 eurot liitri kohta ning kolme päeva keskmine maailmaturuhind umbes 0,680 eurot liitri kohta. Seega jäi postihind maailmaturuhinnast sõltuvalt 2,2–3,8 senti liitri kohta madalamaks. Seejuures tuleb arvestada, et sellest hinnavahest tulnuks katta veel biokohustuse kulu ning rafineerimistehastele makstav tarnepreemia ehk kütuse Eestisse toomisega seotud kulud. Muud tegevuskulud jäävad siinkohal üldse arvestusest välja," kirjeldas Terminali juhatuse liige.

"Seetõttu on väga tõenäoline, et Eesti tanklate postihinnad langevad juba lähiajal sõjaeelsest tasemest veelgi allapoole, samas kui maailmaturuhindadel võib samale tasemele jõudmiseks kuluda veel aega," prognoosis Vaht.

Maailmaturu hindade ja Eesti jaemüügihindade vähest seost tõi välja ka Alexela äriarenduse juht Kärsna: "Eesti kütuseturgu mõjutab jätkuvalt väga tugev hinnakonkurents, kus iga klient on oluline ja tanklate hindade dünaamika on maailmaturu hindadest sõltumatu."

Neste Eesti ei soovinud võimalikke hinnaliikumisi kommenteerida.

"Kuna kütusehindu mõjutab terve rida tegureid – alates globaalsetest sündmustest ja maailmaturuhindadest kuni valuutakursside, maksude ja kohaliku konkurentsini – ei soovi me tuleviku hinnatasemete või muudatuste ajakava üle spekuleerida. Jälgime Nestes ülemaailmseid sündmusi ja arenguid tähelepanelikult, et pakkuda klientidele jätkuvalt turvalist ja taskukohast tankimist kogu meie Neste Expressi võrgustikus," ütles Neste Eesti tegevjuht Matti Tähti pressiesindaja vahendusel.

Nafta hind langes esmaspäeval märtsikuust saadik madalaimale tasemele, kuna USA president Donald Trump ja Iraani asevälisminister teatasid esialgsest kokkuleppest sõja lõpetamiseks ja laevaliikluse taastamiseks Hormuzi väinas. Brenti toornafta futuuride hind langes hommikul 4,08 dollari ehk 4,7 protsendi võrra 83,25 dollarile barreli kohta. USA West Texas Intermediate'i (WTI) hind langes 4,35 dollarit ehk 5,1 protsenti 80,53 dollarile.