Praeguseks on uue Hiina koroonaviirusega nakatunud umbes 40 000 inimest. Surnuid on umbes 1000. Tervenenuid umbes 2000. Kui uskuda Hiina ametlikke andmeid, aga neis on piisavalt põhjust kahelda.

Me ei tea, kuidas viiruse levik edasi kulgeb. Hiina on väga jõuliselt viirusega võitlemas. Selleks on valmis ka muud riigid. Aasia päritolu inimesi vaadatakse kahtlustavalt. Hiinas mõõdetakse transpordi sõlmpunktides inimeste temperatuuri; mõned lennuliinid on peatatud; inimesed ei julge minna avalikku kohta – poodi või tööle.

Hiina uue koroonaviiruse majanduslik kahju ei tulene sellest, palju kulub haigete ravimisele, haiglate ehitamisele või kui palju jääb tööd tegemata neil, kes surevad. Tõeline majanduslik kahju tuleneb inimeste reageeringutest haigusele.

Võtame näiteks näomaskide müügi. Aasias on paljudes kohtades poest võimatu näomaske osta. Või on nende hinnad mitmekordistunud. Mitmes piirkonnas on kehtestatud piirangud näomaskide hinnatõusule või müüdavale kogusele või nende ekspordile. Kuid inimesed siiski ostavad neid kõrgemate hindadega. Kas poest või mustalt turult.

Aga need näomaskid peaaegu ei aita inimesel selle viirusega nakatumist vältida. Nad aitavad sul teisi mitte nakatada. Kui sa oled juba nakatunud. Aga inimesed siiski arvavad, et nendest on kasu ja nii nad siis ka näomaske ostavad. Tõenäoliselt üsna asjatult. Kuigi ka Hiina president Xi Jinping lasi end pildistada mask peas haiglat külastamas.

See on veel väike asi. Peamine majanduslik kahju tuleb muudest reaktsioonidest. Me juba nägime, kuidas nafta hinnad on üle maailma langenud. Meile siin justkui positiivne asi, vähemalt siis, kui sa ei olnud mõnda naftafirmasse investeerinud. Samal ajal viitab see otseselt sellele, et Hiinaga ei ole kõik väga hästi.

Hiina valitsus pikendas sel aastal Hiina uue aasta puhkust 10. veebruarini. Mõni ettevõte soovitab oma inimestel isegi kauem tööpostilt eemal olla ja võimalusel näiteks kodust töötada. Esmaspäeval pidanuks suur osa inimesi tagasi tööle naasma.

Esialgu tundub, et nii see ei läinud. Inimesed kas ei soovi riskida tööle naasmisega, kas on tehas veel suletud või ei pääse inimesed lihtsalt liikuma, sest transport ei liigu.

Hiina on maailma teine majandus. Lisaks on viimastel kümnenditel Hiina majandus olnud tugevalt seotud terve maailma majandusega. Kui Hiina köhib, siis mingil hetkel me tunneme seda kõik. Jah esialgu prognoosivad analüütikud maailma majanduskasvu pisikest aeglustumist. Aga seda eeldusel, et asjad varsti normaliseeruvad.

Ettevõtted, mis kasutavad Hiinas toodetud komponente, võivad varsti otse tajuda tarneahela katkemist. Ja see kandub omakorda edasi. Lisaks, kui uus koroonaviirus peaks ka mujal kanda kinnitama, võib ka teistes riikides tootmine pihta saada.

Mis sellest meil, Eestis? Kuigi asume Hiinast kaugel ja oleme selle riigiga vähe seotud, on meil väike ja avatud majandus, mis kindlasti reageerib maailmas toimuvale. Kui maailma majanduskasv aeglustub, ei ole meil sellest midagi võita.

Kui veel otsesemaid mõjusid otsida, siis regioonis kindlasti pisut kannatab Tallink. Aasia turistide arvu vähenemine ei aita kindlasti ettevõtet, mis pakub oma laevadel mitut Hiina päritolu makselahendust, millest enamik eestlasi kuulnudki ei ole. Just Aasia turistidele.

Kindlasti ettevõtted, mis Hiinast mingit kaupa tellivad, peavad olema valmis katkestusteks. Eesti Post andis teada, et enne 14. veebruari pakke Hiinast ei välju. Ja siis võib sellele järgneda ummistus, mis omakorda venitab asjade saabumist.

Seda siis juhul, kui Hiina peaks taas tööle asuma, mida ei pruugi selleks ajaks juhtuda. Samuti võivad probleemid tekkida ettevõtetel, mille turg on Hiinas. Eestist eksporditi möödunud aastal sinna üle 170 miljoni euro ulatuses.

Kindlasti võivad kannatada ka meie turismiettevõtted, kui inimesed viiruse hirmus oma reisiplaanid ära jätavad või üle vaatavad. Ei tahaks praegu ka lennufirmat omada. Kuigi tarbijana võiks eeldada mingil hetkel tavapärasest odavamaid lennupileteid.

Kokkuvõtvalt ei oska keegi päriselt veel hinnata, millised saavad uue koroonaviiruse mõjud olema maailma ja ka Eesti majandusele. Selge on, et parimal juhul me seda väga ei taju. Samas, kas läheb nii hästi, on võimatu öelda kuni viiruse levik ei ole kontrolli alla saadud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.